tag:blogger.com,1999:blog-196273652012-02-07T05:19:28.445+02:00Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.comBlogger2301100tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-33908225039369740852011-05-13T11:57:00.002+03:002011-07-13T12:24:55.652+03:00Nagu ka eelmistel päevadel, ma midagi elu muutvat ette ei võtnud. Puhkus ikkagi.<br />Reedel sain lõunal Öerlikonis kokku Steffi ja Rangiga(üks tore ja naljakas tüüp), käisime hiinakas ja pärast istusime Starbucksis a la kohvi ja donuts :D Siis saatsime Rangi tööle tagasi ja läksime linna uimerdama.<br />Käisime poodides, istusime Limmatquai ääres, kus meiega liitus ka DarkSteffi. Ok, ma uimerdasin kahe Steffiga :D<br />Õhtul sain jälle Heleri ja Darryli juures head paremat ja kodutunnet nautida. (You guys are super!)<br /><br />Laupäev tore päev! Kohe hommikul läksime Heleri ja Alagiga poodi, mul oli vaja ju ometi asju osta, et kohver ikka traditsioone jätkates ülekaalu ajada!<br />Muidugi jalutasime koertega, mu lemmik!<br /><br />Pühapäeval sain jälle Heleri maitsvaid pannkooke ja pressisin viimased asjad kohvrisse. Alag tuli ka kaasa mind ära saatma aga ma kahtlustan, et tal olid ka oma salamotiivid lennujaama shoppama minna pärast mu ära saatmist :P<br />Seljakott oli mul põhimõtteliselt täis röstit ja otse loomulikult tundis turvakontroll selle vastu huvi :D Päris hea nägu oli turvanaisel, kui ta seda röst hunnikut nägi ! hahaha... Ilmselt jäi mulje, et Eestis süüa eriti pole :D<br />Lend ise oli ok, ei toimunud midagi põrutavat, peale maandumise Riias muidugi.<br /><br />Ja kui huvitab, siis <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Altstadt_(Zurich)">siin on üks väike link kus räägitakse Limmatquaist, Lindenhofist ja veidi ajaloost.</a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-3390822503936974085?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-86986394611549669192011-05-12T11:37:00.006+03:002011-05-14T18:17:40.668+03:00Teisipaev muidugi jalle paike korvetas, seega otsustasin minna ja endale midagi suvisemat selga otsida :P Pakkisin ikka veidi mooda...hoolimata sellest, et mind soojusega ahvardati. <div>Paeva esimene pool kaisin mooda poode ja krabasin asju kokku.</div><div>Kell kolm oli mul deit Sandraga(tsikk, kes elab Prahas ja Zurichis vaheldumisi)...tegime kohvi jarve aares ja heietasime niisama sillerdava vee ja magede taustal. Ohtu loppes Rimini baaris (menner bad - paevitamise ja ujumise koht meestele, on ka frauen bad olemas ja sega bad) paeval paevitamiseks ja ohtul baar. Monus lebo koht, kus sai patjadel istuda ja niisama uimerdada.</div><div><br /></div><div>Kolmapaeval kell 12 rong Horgenisse, kus Sandraga hommikusoogipikniku korraldasime varbad vees ja soojas paikeses. Ja siis tuli tydrukutel peale sokolaadi isu... aga kust mujalt sa ikka sokolaadi saad...muidugi Lindt sokolaadivabrikust. Soitsime paar peatust rongiga Kilchbergi. Juba vabrikule lahenemine oli vaevarikas, sest sokolaadiaroomid tahtsid jalust norgaks votta :) Super, magus, onnetunne...ja siis me veidi hullusime vabrikupoes hahaha :) Paarist tahvlist sai veidi rohkem...</div><div>Kuna oues oli endiselt palav, tegime vaikese peatuse Sandra juures...siesta noh ja sokolaadidele ka hea jahe. Ja siis jalle Riminisse, kus ootas Fanny. Vaike meeldetuletus ja heietamine temaga ja siis ohtusoogile Hiltlisse, taimetoidurestosse. Superhea sook oli, mis siis, et ilma lihata.</div><div><br /></div><div>Neljapaev. Hommikul magasin kaua, ja siis Darryliga loomi jalutama. Ilm oli nii monus ja see loodus, mis vaated. Sellised peakski paevad olema, arkad, jalutad ilusas looduses soojas loomadega ja siis jouad koju lounasoogile... ma arvan, et poleks pohjust muudeks kui ainult headeks tunneteks ja moteteks.</div><div>Siis panin oma hambaharja kotti ja laksin linna. Sain jalle kokku Pam-iga exboss ja tegime louna ja nagin/kallistasin ara veel moned vanad naod :) </div><div>Ohtul oli plaanis kohtuda expatidega Glocalsist(klubi valismaalastele Zurichis). Ehsaanile (pohiline yrituste korraldaja) oli mu kohale ilmumine suureks yllatuseks :) Tore, kui saab inimesi niimoodi roomustada...hahaa. Muidugi anti jalle kask tagasi tulla ja vastuvaited lopetada. Joogid olid terve ohtu tasuta ja rongi parast ka muretsema ei pidanud, sest sain oma ex-bossi linnakorteri votmed...jess! Lopptulemusega ja taaskohtumistega voib rahule jaada :D</div><div>The end...praeguseks.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-8698639461154966919?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-36050869219063669152011-05-10T09:28:00.002+03:002011-05-10T09:56:01.178+03:00Puhapaev oli soogi, filmi ja jalutamise paev :D Ma arvan, et kui ma veel rohkem relaxin, siis pean hingamisaparaadi muretsema. Heleri tegi hommikul pannkooki, soime kuumi pannakaid moosiga, kuulasime kuidas linnud laulsid ja nautisime paikest. Jalutasime koertega, meiega liitus ka Laika...belgian shepperd, kes Misoga (kutsikas-karvapall) ringi jooksis ja putukaid pyydis.<div>Ohtul vaatasime paikeseloojangut...no ohtud on ikka suviselt soojad... ma ei taha tagasi tulla :P Tostke enne temperatuur normaalse peale.</div><div><br /></div><div>Esmaspaeval sain kokku Pam-iga tema linnakorteris, kohvitasime ja siis soitsime Zurichi jarve aarde yhte restorani, leidsime monusa laua vee aares...noh juttu jatkus kauemaks ja ilusat paikese kaes sillerdavat vett ja vaadet ka. Kella neljast ohtul kymneni...pole paha, peaaegu joudsime jalle yhele joonele oma juttudega :) </div><div>Vahepeal liitusid meiega veel moned tegelased, keda pole kaua nainud. Taiesti uskumatult suur nostalgia ootab igal nurgal Zurichis. Trammid teatud numbritega, poed ja majad...muidugi ka inimesed. Ja taiesti naljakal kombel on tunne nagu ma polekski peaaegu aasta eemal olnud. </div><div><br /></div><div>Ahjaa.. ja Alagi soomisorgia :) Huh..no mis sa India toidult ikka oodata oskad... muidugi oli veidi kuum minusuguse algaja jaoks, mida seal ka ara margiti :P Maitsed olid huvitavad, head ja osad ka sellised, mida ma toesti varem pole maitsnud. Peearoogi oli vist kokku 3 voi 4... ja otsa veel 3 magustoitu. Parast veeresime koju...maest yles :D</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-3605086921906366915?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-10911919575550432842011-05-07T15:02:00.004+03:002011-05-07T15:26:42.640+03:00Oh kui vara ma pidin arkama...huuuh. Aga lennukile ma sain ja Zurichis maandusin ka normaalselt... isegi kohver oli ok. Seekord AirBaltic seda mooda maad ei lohistanudki :P Aitah!<div>Ja tere suvi! Linnud laulavad...khmm noh okei, karjuvad labisegi :D Lilled ja taimed ja rohelised asjad oitsevad.</div><div>Darryl tuli mulle lennujaama vastu ja "kodus" tegin vaikse uinaku, ohtul kokkas Heleri kana curry riisiasja, mis oli vaga hea, natukene hot aga nothing that kodujuust ei lammataks :P Jalutasime peale sooki veel koertega muinasjutulises paikeseloojangu varvides Sveitsi maakohas...kynkad ja ilus taevas, suve lohnad... Nii vaikne ja soe ja ilus. </div><div><br /></div><div>Laupaev. Tana kaisime Heleri ja Alagiga shoppamas ja ohtul on vaike soomisorgia Alagi juures tema synna puhul. Sellest hiljem lahemalt.</div><div>Oh ja koik loomad :D Kui roomsad nad olid...nagu oli vaga puhtaks lakutud selleks ajaks kui ma oma tuppa joudsin. Voodit jagasin moppkutsa Teddy, graatsilise Shakeera ja vaniljekarva Simonaga. Monusad karvapallid :D</div><div> </div><div>Puhkus on kaes! :D Ja mul on kogu aeg totakas irve ees...kui vahe on onneks tarvis...</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-1091191957555043284?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-4817414242732427932010-11-24T13:43:00.003+02:002010-11-24T13:59:17.200+02:00Viimane paev Phuketis, vihma sajab ja valku loob... hea aeg netti tulla, kell pool 7.<br />Viimased paevad on Kamala rannas moodunud monusalt rannas lebotades. Meie lemmik kohaks kujunes Corner baari aarne rannariba. Hommikul silmad lahti, riidesse ja corneris hommikusook. Samal ajal tuli juba meie ratikupoiss ja viis meie asjad rannatoolidele ja pani ylimagusad ananassi loigud ja kylma vee valmis. Vat see on teenindus. Louna oli ka vastavalt viitsimisele kas corneris voi kuskil teises rannarestos. Yhesonaga, panime taiega lebo-turisti.<br />Eile oli vaga varane aratus, kell 7, sest pool 8 pidi tulema minibuss ja meid peale votma ja PhiPhi saare tripiks sadamasse viima. Tuli muidugi umbes 8 ajal...Tai vark.<br />Reis ise kestis terve paeva, kaisime snorkeldamas ja ahvide saarel affe vaatamas ja siis PhiPhi Maya bay rannas, kus filmiti The Beach film Leonardoga eesotsas, mida ma siiani nainud ei ole aga eks vaatan ara nyyd, kus oma jala seal maha sain. Rand ja saar oleks ylimalt kaunis ja ilus ja maagiline...AGA turistid, neid...meid oli seal nii palju, et pilti teha oli pea voimatu. Taiesti motetu koht... ylerahvastatud. Oleksin nous maksma selle saare kylastamise eest kordi rohkem, kui sinna lastaks korraga umbes 25-30 inimest. Voibolla siis oleks asjal ilu mote... praegu on see saar aga taielik kommerts ja ilu voib seal hea tahtmise korral ainult ette kujutada.<br />Homme hommikul ilmselt 4 ajal soidame oma jeebi taksoga lennujaama ja suundume BKK-sse shoppama. Praegu bookib Maarit meile teises arvutis hotelli. Pidi hea olema, eks naeme. Yleeile hommikul arkasin igatahes ussiga... jagas minuga voodit. Jah, ma olin veidi endast valjas. Aga seda oli ka Piret Lipe saarel, kui meie bungalo osutus prussakate pesaks :P<br />Tahan veel lisada, et siin on yks hasti tore tadi Shef Roti, kes meile pannkooke teeb.....niiiiiiiiii head :) Soo voi pooleks.<br />Kuulsin, et teil on seal veidi lund... hahahaa... meil jatkuvalt +35 kanti :)<br />Soojad kallid teile!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-481741424273242793?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-86585922877815646482010-11-20T08:25:00.002+02:002010-11-20T08:34:30.301+02:00No mitte ei ole netti saanud. Liiga palju on vaja puhata ja toitu sisse ajada.<br />Praegu istun Phukhetis Patong beachi neticafes, kell on umbes pool kaks ja tarvis paevitama minna, teen siis kiirelt.<br /><br />Lend oli hirmus vasitav, HatYaist saime ilusti bussi peale, mis meid paadi peale viis. Yhe mootoriga paat oli, umbes 3,5 tundi soitsime Lipele. Kuna me speedboatile ei saanud, oleks 5 mootorit olnud...hahaa.<br />Aga okei, Lipe on paradiisisaar! Sinisinisinine vesi, vaga soolane... paike, palmid ja asjad. Super!<br />Sealt edasi soitsime Phukheti... seekord kiirpaadiga. Ilus soit oli... nagu filmis.<br />Kata beach oli juba rohkem turistikas... palju piraat chenelli, kelvin kleini ja midaiganes...come see -tule vaata ja shopppiiiing... paris ara vasitas.<br />Sealt edasi Patong... veel hullem turist! Tekib tahtmine neil myyatel suu kinni teipida...<br />Nyyd vaatame edasi vaiksemasse randa. Raporteerin hiljem tapsemalt.<br />Vaja puhkust jatkata :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-8658592287781564648?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-70526628078239408102010-11-12T21:19:00.003+02:002010-11-12T21:50:19.392+02:00Mis? - Tripp, puhkus, varbad liivas<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/TN2aWpGid4I/AAAAAAAAJy4/pdgEiIjn1fE/s1600/thailand.jpg"><img style="float: right; margin: 0pt 0pt 10px 10px; cursor: pointer; width: 320px; height: 210px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/TN2aWpGid4I/AAAAAAAAJy4/pdgEiIjn1fE/s320/thailand.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538752830516656002" border="0" /></a><br />Kus? - Tais, teele võivad jääda kohad nagu Lipe, Lanta, PhiPhi, Phuket, BKK.<br />Kellega? - sõbrad, kokku 5<br />Kui kaua ? - 2 nädalat<br />Elevus ? - laes :D<br /><br />Nüüd on siis käes! Asjad on poolenisti seljakotis ja osad veel voodi peal, nimekirjas olevad asjad on olemas aga kindlasti on asju, mis paberile ei jõudnud ja mille tähtsus selgub alles siis, kui juba lennuk õhus on. Nagu ikka noh.<br /><br />Kell pool üks stardib meie buss Riia lennujaama poole, kus umbes 4 tundi a) elevil oleme, räägime, arutame ja itsitame b) uimerdame ja vedeleme. Variant a või b sõltub sellest, kui hästi me vahepeal und näeme. Lennuk lennutab meid Kiievisse, kust siis tai komöödiaid vahtides ja lennukisööki närides pühapäeva öösel/hommikul BKK-sse jõuame. Kõigi eelduste kohaselt antakse meile ausate nägude eest kiirelt viisad ja lubatakse BKK-HatYai lennule. Ja siis läheb põnevaks...<br />HatYai´s murrame välja lennukist ja jookseme nagu narkomuulad tai politsei eest meid ootavale bussile, teibime juhi jala musta teibiga gaasipedaali külge ja põrutame kõige kiiremini sadama poole, kus ootab kiirpaat Lipele. Kiirpaadiga kiiresti saarele, veel kiiremini elamiskohta ja kõige kiiremini maailmas varbad liiva! Ja seda kõike eeldusel, et HatYai lennujaam vee all pole ja tee sadamasse veel alles on XD<br /><br />Sellest, kas ja kuidas see esialgne jutt teoks saab, võite juba lugeda järgmises seerias, kus varvas on juba liivas ja närvid hakkavad aru saama, et kõige pingelisem koht on järgnevatel päevadel see, kui palju mangot ja sticky riisi ühte kehasse on võimalik toppida :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-7052662807823940810?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-46980187130811890012010-11-10T21:51:00.002+02:002010-11-10T22:21:16.002+02:00Hommikul kui enne tööd ärkan, vaatan poole silmaga ETV homikutelevisiooooooooni, kus vahel teeb süüa üks kena mees <a href="http://www.pohjaka.ee/">Põhjaka mõisast</a> :P Iga kord kui jälle midagi isuäratavat valmis tehakse, vaatan ja mõtlen, et teeks keegi mulle päriselt hommikul niimoodi süüa ...<br />Aga Põhjaka mõis pole ju teab mis kaugel. Käisin ja proovisin ära, mis tunne oleks siis päriselt maitsta sellist sööki, mida see Põhjakamõisahommikutelevisioonikokk teeb. Ei, mitte hommikul... ühel laupäeval, kuigi see oleks tegelikult ju huvitav, kell pool 8 mõisa ust kraapida. Muidugi ei ole mul mingit kindlust, et ma just selle koka sööke maitsta sain, kui kohal käisin aga hea oli küll.<br />Mõis ise näeb lahe välja, lihtne ja omapärane.<br /><span style="font-weight: bold;">Teenindus on super!</span> Üks pikem blond tüdruk oli meile teenindajaks, nii tore ja kodune tunne tuli kohe peale. Kuigi olin seal söömas esimest korda, jäi mulje nagu oleksin tulnud oma "kodu" söögikohta. Lahe.<br />Aga siis söök.<br /><span style="font-weight: bold;">Seakülg sinepimeega ja hapukapsas ja kartul.</span> Jah, see oli küll üks parimaid seakülgi, mida ma kunagi proovinud olen. Kamar oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea ja krõbe, et tegelikult oleks võinud olla terve mu praad ainult kamarast :D Selline võimalus võiks ju olla, et kes ei taha kamarat, see saab alguses kohe öelda, et ei soovi seda närida ja siis kui tuleb üks inimene, kes tahab, siis see saaks oma unelmate roa. Nämm.<br /><span style="font-weight: bold;">Und siis ... joogiks sai PÄRIS kalja. Uskumatu!</span> Söök oli hea tõesti ja viis keele alla. Aga kui ma SEDA kalja rüüpasin. Lapsepõlv vilksas silme eest läbi... kali, mida Põhjaka mõisas pakutakse on peaaegu vahetamiseni sarnane selle, mida sai kunagi tollest kollasest vaadist suurde klaaskannu. Vaat seisis poe kõrval ja iga kord, kui sealt ema või isaga mööda läksin, nurusin endale kruusi kalja. Seda maitset olen otsinud igas kaljas, mis poodi on tulnud aga mitte ükski ei küündi selle maitseni. Aga nüüd siis olen ta leidnud.<br />Mis on söök ilma magustoiduta.<br />Enne, kui oma lauda läksime, sirvisin külalisteraamatut ja kiirel vaatlusel jäi silma kaks sissekannet, kus oldi napoleoni kooki kiitnud. No sellisele kutsele ei saa ju fänn ometi vastu seista. Jah, ka see oli hea, mõnusalt kreemi ja tükk ise ka korralik.<br />Kindlasti on mul kavas tagasi minna ja veel midagi uut proovida.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-4698018713081189001?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-67567501295446772392010-11-09T00:19:00.002+02:002010-11-09T00:23:52.107+02:00Kui prügikasti peal on kiri: paber ja papp , ma saan aru, et mõni ei mõista lugeda. Aga pildist peaks ju ometi aru saama ?<br />Aga ei saa.<br />Käisin viskasin paberit ära selleks mu maja taha toodud prügikasti ja keegi tarkpea oli visanud sinna terve rulli kilet ja keegi veel vanu ajalehti kilekotis :) Hämmastav, kui terav ikka mõni on.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6756750129544677239?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-42803692346054145242010-11-04T23:12:00.003+02:002010-11-04T23:22:42.303+02:00Plaan ( mis on teadagi tavaliselt epic fail) nägi ette 14.11 lennu BKK-HatYai, seal ööbimine ja järgmisel hommikul paadiga saarde. Aga siis hakkas plaan tööle ja...<br />Kõigepealt purskas vulkaan Indoneesias...üleujutused. (Ema muutus närviliseks.)<br />Siis selgus, et BKK oli ka kuskilt nurgast üle ujutatud.<br />Järgmiseks juhtus nii, et HatYai, meie reisiseltskonna esimene ööbimiskoht on ka kohati 2m veel all ja hotellid suletud. Järelikult seal ei ööbi, sest kummipaat ei taha käsipagasisse mahtuda.<br />Järgmine plaan, otse HatYai lennujaamast minibussiga sõit sadamasse, et sealt siis paadiga saarde. See on esialgu veel jõus, kuigi väidetavalt on ka meie tee sadamasse osaliselt vee all ... XD<br />Details fill follow.<br /><br />Vähemalt pass on nüüd käes ja pildid viisa jaoks ka.<br />8 päeva veel :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-4280369234605414524?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-84983053877215775182010-10-27T19:41:00.004+03:002010-10-27T19:47:39.850+03:00Ja täna oli mu meilil kiri politseilt, tulge võtke oma pass ! Esmaspäeval andsin avalduse ja kolmapäeval juba valmis ja seda täiesti tavalise menetlusega... poleks osanud nii kiiret teenindust oodatagi. Kiirpassi tegemine oleks vist 950 eek olnud ? :P<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-8498305387721577518?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-55680610417049485402010-10-26T18:59:00.003+03:002010-10-26T20:17:25.365+03:00Nojah, et kõik ikka korralikult viimasele mintsile jääks, selle eest hoolitsesin seekord teemal "Pass".<br />Muidugi märkasin juba augustis, et ta vaeseke mul jaanuaris läbi saab (Tais peab piiri ületuseks pass vähemalt 6 kuud kehtima alates ületuse päevast), vormistama jõudsin muidugi alles hiljuti :o) Aga tähtede seisu vaadates peaks mu uus reisidokument ikkagi õigeks ajaks valmis saama.<br />Veidi kraabib küll tunne, et nüüd hakkan punast passi piiril näitama aga eks on ju selleks välja mõeldud passikaaned :P<br /><br />Eile käisin Vene Draamas kaamerate ees, ei tea, kas nüüd saan staariks ? XD Alles pärast tuli meelde, et kaamera ju lisab 6kg...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5568061041704948540?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-13124022653169301372010-10-23T10:54:00.001+03:002010-10-23T19:07:22.376+03:00Juba neljandat korda 22.10 saabub see aeg kuus, kus jagatakse vägevaid hoope!<br /><br />Kelder ja ArtCafe esitlevad<br /><br />HOOP⁴<br /><br />Õhtu repertuaar:<br />KÄÄRKÄSI<br />FEELGOOD<br />AUDIOHOLIC<br />DJ GREEN &amp;<br />MC DISTANCE<br />DND<br /><br />+ Lisaks annab kütet MC Battle 2004 peavõitja ja Gorõ Lana hinnatud riimiseadja MF LEF!<br /><br />Attended and liked it.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-1312402265316930137?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-68903013322809898812010-10-20T20:52:00.003+03:002010-10-20T21:41:31.548+03:00Jah, vahepeal on palju juhtunud, oli suvi ja rõõmud-mured. Kuidagi ei tulnud tahtmist kõigest kirjutada. Aga nüüd hakkab tahtmine tagasi tulema ... noh võibolla on asi sügises.<br />Suurim muutus, millest rääkida tasub, ongi ilmselt tööle minek kevadel, millest nüüd on juba 6 kuud täis, must celebrate !<br />Ja seda ma teen... mis toobki mind teemani, millest ma tegelikult rääkida tahtsin :P<br /><br />13. November on SEE päev, kus saan jälle varbad liiva lükata ja enne seda lennukis Tai komöödiaid vaadata.<br />Piletid on ostetud, reisi- ja tervisekindlustus tehtud, umbkaudne marsruut ja esialgne ajakava paika pandud, elevus sees ja tahtmine seljakott valmis pakkida iga päevaga suurem. Jah, seljakott, mitte kohver, less is more ;)<br />Püüan vaikselt oma tai keele sõnavara meelde tuletada...kuidas see oligi...<br />tere - savati ka<br />aitäh - kab kun ka<br />ei - mai ka<br />kui palju maksab? - tau rai ka? :P muhhhaa<br /><br />Kusjuures ma ei uskunud tegelikult, et mulle Tai meeldima hakkab ja et mind sinna tagasi tõmbama hakkaks aga siin ma nüüd olen. Reis alles ootab ees ja juba mõtlen, et millal järgmine tulla võiks.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6890301332280989881?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-80462568712565987022010-05-10T22:45:00.002+03:002010-10-20T21:41:45.916+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S-hoKp7SQFI/AAAAAAAAJyQ/58AQSclrO_o/s1600/n103263113044019_8709.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 191px; height: 143px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S-hoKp7SQFI/AAAAAAAAJyQ/58AQSclrO_o/s400/n103263113044019_8709.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5469736279703961682" border="0" /></a><br />Jah! Käisin klakööriks sellel võimsal ja väga meeldejääval suurüritusel.<br /><br />No99 tampis täiega :D<br /><br />Uskumatult lahedad 3 proovipäeva Saku Suurhallis lõppesid veelgi lahedama etendusega reede õhtul. Klakööride ehk Ühtse Eesti Noortekogu ülesandeks oli õiges kohas plaksutada, naerda ja öelda ettekirjutatud repliike: "Ansip on tark mees" ja näiteks :"Jah, nii see on!" Mõned said aru ja naersid aga teised...<br /><br />Eriti meeldis mulle mäng, kus tuli pöial pihus vaikselt korrutada "Villu on süütu, Villu on süütu" ja siis "Ansipil on visiooni" ja lõppu veel "Savisaar ei ole Laaar" (3 aaa-ga) :D<br />Jaak Prints, mu lemmik!<br /><br />Tõesti kahju oli inimestest, kes ei julgenud naljade peale naerda ega etteastete peale plaksutada...mine tea, äkki mõni veel näeb, et ma olen manipulatsioonile allunud. Teater ongi ju manipulatsioon. See on sama, kui minna vaatama komöödiat ja siis kramplikult kõiki nalju ignoreerida.<br /><br />Kokkuvõttes oli võimas etendus, Lenna Kuurmaa ja Tõnis Mägi laulsid, tsirkust sai ka ja Rocki võimlemisrühm esitas kavasid, nagu seda ütles Eva Klemets ja Andres Mähar saatis Saku Suurhalli katuselt kõik persse!<br /><br />15. juunil ilmuv DVD on juba tellitud :P<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-8046256871256598702?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-71038631421423715372010-04-07T13:11:00.005+03:002010-04-07T13:34:24.485+03:00Vaatasin siin vahepeal filme ka.<br /><br /><a style="color: rgb(51, 102, 255);" href="http://www.imdb.com/title/tt1185416/">When in Rome</a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S7xdKC20ySI/AAAAAAAAJyA/EAb-ffIC27E/s1600/rome.jpeg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 112px; height: 136px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S7xdKC20ySI/AAAAAAAAJyA/EAb-ffIC27E/s320/rome.jpeg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5457339275613096226" border="0" /></a><br /><br />Vaatamata ühe isiku kindlale veendumusele(kõnealune isik ei ole mees), et see film on saast, läksin teda ikkagi vaatama. Noh eks jah oli ette näha, mis seal saama hakkab aga ahh... kevad on südames :o) ja kuna nii mitmed kohad sealt kinolinalt mulle eelmise aasta sünnipäeva ja Rooma vaimustuse meelde tõid, siis jätsid Josh Duhamel ja Kristen Bell ikkagi positiivse tunde. Võibolla oli asi ka Coca-Colas, mida ma vastavalt kino nimele endale sisse kallasin ja mis minus suhkrulaengu vallandas, et tunne äkki heaks läks :P<br /><br /><a style="color: rgb(51, 102, 255);" href="http://www.imdb.com/title/tt0970452/">Solomon Cane</a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S7xeJfK5SXI/AAAAAAAAJyI/0h9d4oyM8IU/s1600/cane.jpeg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 101px; height: 135px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S7xeJfK5SXI/AAAAAAAAJyI/0h9d4oyM8IU/s320/cane.jpeg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5457340365545228658" border="0" /></a><br /><br />No andke abi! Mulle meeldivad sellised LOTR ja National Treasure laadi filmid, sellepärast ma ilmselgelt Mr. Cane õnge kukkusingi. Kuigi juba algus hakkas lurinal imema, jäin ikkagi veel optimistiks, et noh... lootus sureb viimasena, äkki ikkagi läheb paremaks. Aga EI! Mingid haledad kollid a la LOTR(me kõik sureme) ja tuld sülgav põlev või hõõguv peletis, kelle oolmaiti Solomon Cane muidugi ära killis. Oeh, see film oli küll pettumus.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-7103863142142371537?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-61550525027599108842010-03-31T19:14:00.002+03:002010-10-20T21:42:00.285+03:0031 Märts on SEE päev :)<br />Ootasin huviga, kui paljudel SEE päev meeles on...päris paljudel oli.<br />Hea meel, nüüd on jälle põhjust midagi korraldada.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6155052502759910884?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-21287334936115718852010-03-01T17:24:00.008+02:002010-03-01T23:24:10.987+02:00Sain ka käe valgeks :)<br />Asjaolud liikusid nii, et üllatuslikult tekkis mul võimalus minna Männiku lasketiiru kätt harjutama. Tegemist sportlaskmises kasutatavate relvadega seekord, küll need teised ka millalgi ära tulevad. :P<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S4vfWdPSpWI/AAAAAAAAJuE/tSB_5QtLPp0/s1600-h/Photo0106.jpg"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S4vfWdPSpWI/AAAAAAAAJuE/tSB_5QtLPp0/s320/Photo0106.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5443690151506257250" border="0" /></a><br />Aga seekordne ja ühtlasi ka minu elu esimene käpaharjutus lõppes järgmiste tulemustega:<br /><br />Siin mu esimene ring (pilt vasakul) ja targemad rääkisid, et veidi hajali läks küll jah aga hea, et kõik 10 lasku pihta läksid :D<br /><br />Teine raund (pilt paremal) läks juba veidi paremini, mis siis, et kümnesse ei saanudki.<br />Aga hea tulemus oli siiski, kuna 9 lasku olid tihedamini koos ...viimast kümnendat nimeteti kärbseks :D<br />Väga põnev igatahes...<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S4vdP5G4VYI/AAAAAAAAJt8/4vMEwGOphJk/s1600-h/Photo0108.jpg"><img style="float: right; margin: 0pt 0pt 10px 10px; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S4vdP5G4VYI/AAAAAAAAJt8/4vMEwGOphJk/s320/Photo0108.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5443687839704831362" border="0" /></a><br />Kuna aga iga korraga aina paremaks ja hasartsemaks asjad läksid, siis oli ju vaja ka kolmas kord kirja saada.<br />Võtsin asendi sisse ja...<br />Ja kolmanda ringi tulemuseks sai siis selline märk (pilt all) Nagu smaili... :( kui pilt teistpidi pöörata<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S4vgB5UO6qI/AAAAAAAAJuM/xmYHQ_lJsm0/s1600-h/Photo0109.jpg"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S4vgB5UO6qI/AAAAAAAAJuM/xmYHQ_lJsm0/s320/Photo0109.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5443690897777552034" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Ehe põnevus ikka, olen siiamaani ikka väga valede aladega tegelenud :D Peab vastavad parandused sisse viima...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-2128733493611571885?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-27766226676869093082010-02-25T13:07:00.004+02:002010-02-25T13:44:03.385+02:00Jah, jõudiski kätte kolmas kord, kus Rammstein mu südame kiiremini põksuma pani ja oma võimsate helidega ööseks vilisevad kõrvad garanteeris :D<br />Eks igale muusika armastajale ole oma bändid ja grupid, mis on erilisemad kui teised ja üheks selliseks on mulle Rammstein. Lihtsalt seletamatult hulluks ajab nende looming ... heas mõttes muidugi.<br />Rõõmu tõid üllatustuttavad, keda rahva hulgast enne ja pärast showd märkasin :)<br />Ja siis kustusid tuled ja hakkas pihta!<br />Lihtsalt fantastiline, mul ei ole midagi muud öelda, peale kõiki neid aastaid suudavad need mehed ikka super elamuse pakkuda. Tulemöll ja tuttavad helid, mida hing võiks veel ühelt kontserdilt tahta.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S4ZdN4bKfzI/AAAAAAAAJts/pGLAACM1FRA/s1600-h/Photo0102.jpg"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/S4ZdN4bKfzI/AAAAAAAAJts/pGLAACM1FRA/s320/Photo0102.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5442139692789825330" border="0" /></a><br />Mr. Lindemann põles ja põletas, Flake sõitis rahva kätel jälle oma kummipaadiga ja seekord lehvitas Eesti lippu :D<br />Rahvas laulis kaasa.<br />Ega muud teha polegi, kui järgmist kontserti ootama jääda...<br /><a href="http://publik.delfi.ee/news/muusika/fotod-rammstein-poles-laval-heleda-leegiga.d?id=29388579">Delfis kirjutab Andrus Raudsalu eilsest kontserdist veidi täpsemalt</a>, mida ma ise hetkel oma suure elevuse tõttu teha ei saa :)<br /><br />TAHAN VEEEEL !!!!!!!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-2776622667686909308?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-45637095891666555042010-01-25T13:25:00.000+02:002010-10-20T21:42:08.864+03:00Jah, väljamaa elu on selleks korraks läbi ja kodumaa pind jälle jalge all.<br />Pean ütlema, et kodus on ikka hea olla küll. Sveitsis oli ka tore... ilus loodus ja uued huvitavad juhtumised ja inimesed aga paistab, et olen ikka selle Eesti küljes nii kinni, et ühe ja poole aastaga veel välismaalaseks ei saanud :P<br />Detsembris ütlesin lennujaamas Zdraaztvui Taaaalllinn ja siin ma nüüd olen :) Päris kindlasti olen siin kohal suvel, edasine on hetkel veel udune... silm nii kaugele ei seleta.<br />Kõik võib juhtuda ja ma loodan, et juhtub ka.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-4563709589166655504?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-82032583281597907692009-11-28T02:37:00.005+02:002009-11-28T03:13:58.497+02:00Jaa...on olnud tegemist :)<br />Ühel kenal õhtul toimus Zürichis lounge 2B Black&amp;White pidu, millega kohalikud expatid tähistasid reedet.<br />Mina pakkusin ennast kiirelt Ehsaanile (korraldaja tüüp, ülimalt energiline ja hakkaja) appi. Koos minuga olid abiks veel Steffi (sakslane) ja Bojan (sloveenlane). Kuna seekord oli peol mitmeid tasuta asju...joogid ja suupisted, siis kehtis ka sissepääsumaks 10chf...ja on hea olla abiline, siis ei pea pileti eest maksma vaid hoopis teistelt raha kasseerima ;) Minu ja raha (ilmselt rohkem raha ) turvalisuse tagamiseks sain endale sõbraks ka kaks väga suurt turvameest klubi poolt :D Päris turvaline oli...üks ühel pool ja teine teisel pool ...vip.Müüsin pileteid, rääkisin külalistega, kes kohe sisse ei kiirustanud ja irvitasime turvadega inimeste üle, kes hoolimata manitsusest ettevaatlikult trepist üles astuda siiski sinna otsa komistasid. Jah, tunnistan, et see ei olnud ilus... aga naljakas oli küll :D<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SxB2GGgTMQI/AAAAAAAAJrI/kDH-PFAYwW8/s1600/hugs.jpg"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SxB2GGgTMQI/AAAAAAAAJrI/kDH-PFAYwW8/s320/hugs.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5408952999669346562" border="0" /></a><br />Kell 12 toimus ka loosimine, kus jagati sampat ja kingitusi ilusalongidelt. Mulle, kui ustavale abilisele kukkus seekord 50chf kinkekaart juuksurisse...sellest hiljem lähemalt.<br /><br />Pühapäeval aga toimus üks põnev üritus - Tasuta Kallide kampaania! See on tegelikult päris vana traditsioon ja seda on korraldatud paljudes suurlinnades ja seekord siis püüdsime meie - 10 välismaalast teha šveitslaste ja kindlasti ka mitmete turistide päeva rõõmsamaks tasuta kalliga :)<br />Kohtusime HB (pearongijaamas) suure rippuva ingli all :) Viimistlesime veel oma plakateid ja asusime inimesi kallistama :) Alguses oli küll veidi imelik, sest eks inimesed vaatasid meid küll nagu napakaid :D Aga rohkem oli ikkagi neid, kes tulid ja tõesti kallistasid.<br />Üks vanem tädi ei saanud meie inglise keelsetest siltidest hästi aru ja küsis, milles asi. Mina oma vigases saksa keeles siis selgitasin talle, et jagame siin tasuta kallisid pühapäeva puhul, et inimesi rõõmustada. Selle peale tädi naeratas nii õnnelikult nagu oleks ma öelnud, et ta on euromillionsiga 23 miljonit euri võitnud ! Siis ta kallistas mind ja kõiki teisi freehuggereid ning ütles, et me oleme super head, et me midagi nii armsat teeme :D Mul tuleb praegugi pisar silma, kui ma sellele mõtlen... see tädi oli tõesti nii siiralt õnnelik ja meie tegime seda!<br />Siis olid paar hullu, kes röökides oma tasuta kallit saama tulid :D Üks naine jooksis teiselt poolt tänavat meie juurde ja kallistas meid kõiki ja ütles, et ta olla sama asja New Yorkis teinud :D Hämmastav :D<br />Muidugi jõudsime me kindlasti mitmete turistide fotoalbumitesse :) Poseerisime ühe hiinlaste grupiga, hispaanlastega ja veel hulga inimestega :)<br />Kokkuvõttes oli veidi väsitav aga uskumatult tore päev. Nii hea tunne oli näha inimesi kasvõi naeratamas meie silte lugedes :) Share the love!<br /><br />Sellel kolmapäeval aga tähis<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SxB399WpEUI/AAAAAAAAJrQ/d2JVtv2Bvq0/s1600/piltkaks.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SxB399WpEUI/AAAAAAAAJrQ/d2JVtv2Bvq0/s320/piltkaks.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5408955058797220162" border="0" /></a>tasime New Member Meet 2 sünnipäeva. Tegemist siis Ehsaani, Zürichi ninamehe poolt välja mõeldud üritusega, kus linna just elama asunud inimesed (peamiselt väljamaalased) saavad kohtuda kaaskannatajatega ja natukene lõbutseda.<br />Huvitaval kombel oli just üks minu esimesi üritusi koos Ehsaaniga, teda abistades, NMM esimene sünnipäev aasta tagasi :)<br />Seekord oli asukohaks LeSalon, jah...juuksurisalong keset Zürichit ja terve õhtu jagati tasuta alkoholi ;) Huvitaval kombel (ilmselt, kuna oli kolmapäev) ei olnud keegi märgatavalt šhvipsis :D Mina tegelesin taaskord inimeste sildistamisega ja külaliste nimekirjast üles otsimisega. Vestlesin vahepeal Dj-ga, kes selgitas mulle, et lisaks kõigile gay juuksuritele on ka kõik kolm Dj gayd :D Et neil olla seal diil, kui Dj-d kuskil esinevad, siis juuksurid teevad neile tasuta sonksid ja kui salongis mingi üritus on, siis tulevad Dj-d ja mängivad muusikat :) Omapärane...pidi olema gay poliitika selline. Igatahes lõppes õhtu sellega, et mulle lubati teha tasuta juuksuriseanss... Mida see täpselt enesest kujutab, selgub järgmisel nädalal ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-8203258328159790769?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-91409632662271319052009-11-21T18:24:00.004+02:002009-11-21T18:43:18.461+02:00Üleeile oli selline hommik aknast avanemas... <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SwgURUcD_II/AAAAAAAAJqw/eczTkM-vFw4/s1600/PB050001.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SwgURUcD_II/AAAAAAAAJqw/eczTkM-vFw4/s320/PB050001.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5406593640435022978" border="0" /></a>päris kena.<br />Tunnistan, et mul on ikka veel peal mägedevaimustus :D<br />Kunagi päris alguses mõtlesin, et kas see vaimustus üle ka läheb, kui midagi sellist iga päev näha. Praegu võin siis iseendale vastata, et aastaga veel ei lähe.<br />Kahju ainult, et mul seekord pole võimalust kuskile mägedesse sõita ja veel vaimustuda :)<br /><br />Ühel õhtul vilistas akna all kummi üks Maseratti ka aga sellepärast ei hakanud fotokani jooksma.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SwgUrGDNSgI/AAAAAAAAJq4/5IPPrBLfrd0/s1600/PB180007.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SwgUrGDNSgI/AAAAAAAAJq4/5IPPrBLfrd0/s320/PB180007.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5406594083249277442" border="0" /></a><br />Ja paar õhtut tagasi olid järsku akna all vilkuvad tuled... läksin rõdule vaatama, et mis lahti. Noh, lahti oli tuletõrjemeeste õppus :)<br /><br />Vedasid kiiresti-kiiresti voolikut sirgu ja lasid veidikene vett vastu seina :D Päris naljakas oli...<br /><br />Aga samas tekkis veidi turvatunnet naha alla, et kui peaks midagi juhtuma, siis tuletõrjemehed teavad, kuidas aidata... ehk.<br /><br />Täna hommikul, siis kui üks kiisudest mulle pähe magama tuli ja mu patja omastada tahtis, tundsin janu kurgus ja vedasin ennast läbi une külmkapini. Kapist sain mullidega õu<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SwgWVSGa7EI/AAAAAAAAJrA/ZOB02Av6FvA/s1600/PB210009.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SwgWVSGa7EI/AAAAAAAAJrA/ZOB02Av6FvA/s320/PB210009.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5406595907550112834" border="0" /></a>namahla (mida ka eestlased võiksid tegema hakata ometigi palunolgemõistlikudinimesedtahavadseda) ja seda kaanides vaatasin korraks aknast välja... kell oli siis 8.30 või midagi sarnast.<br /><br />Põhimõtteliselt on see pilt tahtud samast kohast, kus esimenegi...ilma vahet märkate? :D Muidugi päevapeale klaaris selle udu sealt mägede eest ära aga see hommikune vaatepilt oli küll nagu muinasjutt...<br />Ma tahaks teile oma mälupilti edasi anda, sest see pilt ei ole ikkagi päris see.<br /><br />Täna rääkisin muuseas ka ühe tuttavaga, Michaeliga, kes tegeleb fotograafiaga ja tema siis jutu sees mainis, et hakkas sõudmisega tegelema Zürichi järvel ja täna umbes kell 8.30 ajal oligi ta seal sõudmas ja pildistamas :P Niiet tegin ühtlasi koos uduga temast ka pilti, sest need piklikud asjad seal vee peal ongi sõudepaadid ;)<br />Paparazzokarjäär alaku !<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-9140963266227131905?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-9302644169831563802009-11-17T20:01:00.002+02:002010-10-20T21:49:58.057+03:00Et siis mina oma pühas lihtsameelsuses tulin siia oma talvejopega... hahahha, seega täna lõõskavas päikeses poe poole kõndides ja palavusest peaaegu minestades, otsustasin osta endale midagi mõistlikumat. :D<br />Ühes poes oli 50% allahindlus ja otse mu nina all oli üks kena õhukene jope moodi asjandus, mis on nüüd minu oma ja seda kõigest 20chf eest. Olgu lõpp palavusele!<br />Aga ilm on küll väga kevadine ja mõnus ja õnneks just täna oli vaja mul ringi käia ja kontorist väljas asju ajada nii et sain ilma veidi nautida ka.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-930264416983156380?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-57910270888347949112009-11-17T13:26:00.003+02:002009-11-17T13:29:22.899+02:00Jaa...liiga vara hõiskasin :) Hullumajapuhvet tõotab olla lahti kuni selle nädala lõpuni, siis saan ehk jälle normaalse pikkusega und magada...ehk.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5791027088834794911?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-38938695336947032282009-11-17T02:18:00.004+02:002010-10-20T21:49:21.914+03:00Võeh...kohe midagi ei ole muud öelda. Päris karm aeg on olnud, ei mäletagi sellist rabamist... ärkan-tööle-koju-söök(võibolla)-magama. Ja mis kõige huvitavam - ma ei tee ju füüsilist tööd ometi aga ikkagi on väsimus nii sees, et kui sellel pühapäeval vaba päeva sain, siis ei suutnud isegi kodust väljuda, et poodi minna. Õnneks tuli korterikaaslasel hea plaan meile mõlemile süüa teha :D Ta oli ka väsinud aga vähemalt käis ta laupäeval pidus.<br /><br />Kohvi olen ka hullumeelsetes kogustes tarvitanud...kui poleks superpuhastavat hambapastat, oleks mul vist hammaste asemel juba kohvioad :D<br /><br />Pühapäeval oli kuulda karjumist ja rõõmuröögatusi tänavalt, sest Šveitsi U17 meeskond võitis jalka MM-i :D Palju õnne neile. See on siin küll põnev, mida ma Eestis pole kunagi kuulnud. Vahtisin ka telekat ja nii kui Šveits värava lõi, siis kostus väljast ohtralt karjumist...inimesed vahtisid mängu ja kõik kellel aknad lahti, neid oli ka tugevalt kuulda. Tegelt tore ju.<br /><br />Täna oli iseenesest tore päev, olin juba enne 10 kodus ja homme tõotab tulla veel toredam päev, sest ülemusel on õhtul koosolek ja ma olen kohustustest vabastatud :) Lähen külla Helerile, Darrylie ja loomadele... selline tunne, nagu ootaks mind ees pääsemine.<br /><br />Paradeplatzil oma trammi oodates nägin jälle nr 13 trammi mööda sõitmas ja taas tuli peale tahtmine sellega mäel asuvasse koju sõita, kuigi sellest kodust kolisin välja ju juba augusti lõpus ja vahepeal on muid kodusid ka olnud aga ikkagi on selles esialgses kodus midagi... ei teagi mis täpselt.<br /><br />Loodetavasti on mul alates neljapäevast siia midagi paremat kirjutada, kui töötöötöötöötöö:) Kui ülemus väljamaal, saan oma aega ise plaanida ja seda ma kavatsen ka teha... korralikult kohe ;)<br />Jääge nähtavusele.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-3893869533694703228?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-10769004509054870732009-11-12T00:49:00.005+02:002009-11-12T01:21:41.693+02:00Jah, üldiselt viimased kaks päeva on suhteliselt rahumeelsed olnud minu vastu, sest boss jäi veidikene tõbiseks ja ma ei pidanudki enam poole hommikuni kasulik olema :o)<br /><div>Seevastu olen joonud liiga palju kohvi...jah, seda head Nespresso oma :P Lisaks sellele jõudsin lugeda poole peale ka oma Twilighti sarja neljanda raamatu. Oeh, nii tahaks sellel teemal südant puistata aga ei tohi, sest seda võivad näha isikud, kellel see veel lugemata, nii et olen siis seekord pai ega räägi saladusi välja :)</div><br /><div>Peangi siinkohal tunnistama, et mind on järjekordne seeriaraamat lõksu püüdnud, kuigi peale Stephen Kingi Tumeda torni lõksu, lubasin endale, et enam niipea seda viga ei tee. </div><br /><div>Tavalise üheraamatulise looga on lihtne (enamasti) olenevalt selle paksusest ja põnevusest võib loo sisse ahmida umbes ühe ööpäevaga või kahe ööga. Aga oiiiii, need osadeks jaotatud seeriaraamatud ehk "lõksud", need ajavad ju hulluks. Eriti karm on siis, kui järgmist osa veel ilmunud ei ole :) Võtab veidi närviliseks. Eks see võib imelik tunduda küll aga ma olen juba kord selline tüüp, kes lihtsalt läheb raamatu sisse ära. Ja seal ma siis olen omas raamatumaailmas ja kogemata on kell 5 hommikul.<a href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SvtGpn6Xo9I/AAAAAAAAJqQ/lz1YdxXqQRg/s1600-h/11-21.jpg"><img style="MARGIN: 0px 0px 10px 10px; WIDTH: 150px; FLOAT: right; HEIGHT: 192px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5402989858863424466" border="0" alt="" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SvtGpn6Xo9I/AAAAAAAAJqQ/lz1YdxXqQRg/s320/11-21.jpg" /></a></div><br /><div>Seekord langesin Twilighti saaga lummusesse ja selles on ainuisikuliselt süüdi Laura! Noh eks see autor Stephenie Meyer, kes selle kirja pani ole ka veidi süüdi. Aga ega ma ise poleks selle peale tulnud, et seda lugu lugema hakata, isegi filmi ei olnud ma näinud. </div><br /><div>Aga ühel kenal päeval tuleb Laura ja seab üles lõksu, ehk siis teisisõnu andis ta mulle kolm esimest osa. Seisivad need kolm esimest osa siis mul riiulis paar päeva, kui ühel õhtul mõtlesin korraks pilgu peale heita...pilgu heitsin padjale hommikul kell neli! Ja peale seda ma paar ööd ei maganud. Siis olid kaks ja pool osa läbi ja mõtlesin jälle inimeseks hakata ja panin raamatu enne kella 12 kinni ja sundisin ennast magama :) Enne Zürichisse naasmist oli mul see "ja pool"ka läbi. Naljanda osaga olen suutnud venitada nii kaua, sest lihtsalt ei ole aega olnud... peale tööd vajuvad silmad lihtsalt kinni ja isegi Twilight ei suuda neid lahti hoida.</div><br /><div>Selle sarja mõjude kohta oma vaimsele tervisele, ütleksin nii palju, et oleksin nõus olema "taimetoiduline" vampiir, kui see tähendaks, et ma jääksin igaveseks nooreks ja saaksin näha, mis toimub selle maailmaga, kus me praegu elame. Kas tõesti läheb palju hullemaks ja inimesed sõdivad ennast surnuks või kõik läheb palju paremaks ja hakkab ühel hetkel maailmas rahu ?</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-1076900450905487073?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-91488979108898446672009-11-07T15:51:00.003+02:002010-10-20T21:46:49.908+03:00Niisiiis... kohtusin täna korterikaaslase sõbraga, kellel kahtlustatakse seagrippi :D Käibki ringi oma valge maskiga aga loodame siis, et see aitab.<br />Vahepeal kogesin ühte oma elu pikimat tööpäeva. Algus oli täitsa ok...kuskil 12 ajal aga edasi läks juba karmimaks, kui kell 3 öösel ikka veel pea padja peal ei olnud. Nimelt oli meil käsil kontori juurde kuuluva laoruumi (120 ruutmeetrit) koristamine ja asjade sorteerimine... nalja sai ka jah tõesti ... eriti siis, kui üks pikk blond mees endale karnevalikostüümi selga ajas...sädeleva mütsiga ja siis mööda ruumi ringi tantsis :D Vahepeal kella 1 ajal tegime racletti ehk siis sulatatud juustu pipraga..mõnus rasvalaks :D<br />Lõpuks kuskil 5 hommikul tundsin, et enam ei jõua ja sõitsime ühs tšiki koju, kes kontorile ligidal elab ja saime veidi magada, sest kell 11 pidime jälle platsis olema...<br />Igatahes väga karm öö oli... terve eilse päeva olin nagu zombie ja seda nii väilselt kui ka sisemiselt.<br />Tänane päev on juba päris hea, magamatusest süda enam ei pöörle ja inimese tunne on ka peale tulnud jälle :D<br />Homme näeb mu plaan ette külastada mu kasulemmikloomi Heleri ja Darryli juures ja veidi india toitu maitsta ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-9148897910889844667?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-14049818524693837402009-11-04T23:06:00.002+02:002010-10-20T21:45:57.464+03:00Jah, siin ma siis jälle olen nüüd.<br />Peale kuuajalist eemalolekut ei ole siin midagi muutunud :) Kuidagi häirivalt kodune tunne oli lennujaamast Kilchbergi sõita. Tänan taevast heade sõprade eest, kes päästavad kohvrivenitamiset mööda ühistranspodirägastikke.<br />Ilm on täiesti mõnusalt plusskraadi pool ja lombid ega muru ei olegi jääs :D<br />Aga peale täiesti harjumatut kella poole seitsmest ärkamist hakkasid mul juba kuskil kella kaheksa ajal silmad kinni vajuma... Magamaminekust ei olnud juttugi, enne oli vaja ülemusega õhtust süüa ja muljetada jne.<br />Tundub, et ka (sea?)gripp hakkab üle minema, kuigi lennukis oli ikka jube sitt olla küll. Pea lõhkus valutada ja süda halvenes... otsisin juba silmadega oksekotte ja siis õnnestus mul magama jääda ning sellega ennast ja naabreid piinlikust olukorrast säästa :P Palaviku tunne nagu ikka on aga kraadiklaas ei näita midagi... oletan, et see on siiski väsimusest.<br />Sellega ma tänase jutu lõpetangi ja poen vaikselt unemaale.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-1404981852469383740?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-12532724902364780572009-10-30T13:31:00.002+02:002010-10-20T21:44:58.265+03:00Aktuaalset ka.<br />Kallis kodumaa ilm on oma töö teinud - mul on mõnus porgandihääl ja kurgus kraabib mingi loom.<br />Aga varsti on jälle käes aeg lennukisse istuda ja mägedesse lennata. Seekord siis kõigest kuu aega ja ma usun(loodan), et aeg lendab :) Väikese värinaga ootan kolmapäeva hommikut ja loodan, et lennuk väga ei raputa.<br />Seega on nüüd viimane aeg oma shopingu nimekirjad koostada ja mulle kaasa anda, sest sinna riiki ma vist niipea enam tagasi ei lähe :P Pean teistele ilusatele kohtadele ka võimaluse andma ;)<br />Igatahes ootan ma 16.dets endale lennukasse suurt vastuvõtukomiteed õhupallide ja Selveri vanilje magustoiduga :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-1253272490236478057?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-50747793059773308182009-10-27T17:36:00.003+02:002009-10-28T00:16:21.723+02:00<span style="font-style: italic;">Veel mõned mõtted Tai reisilt, nüüd kus mul aega mõelda on jälle :)<br />---------------------------------------------------------------------<br /></span><br />Hommikul tõi Nat jälle mingit väljanägemiselt kahtlast sööki, mis tegelikult täiesti talutavalt maitses...vaikselt hakkab tekkima igatsus kodutoidu järgi :P<br />Päev neli algas ülimalt rahulikult umbes kell pool kaks päeval...ja tegevuseks sõit taksoga MBK rämedalt suurde ostukeskusesse, kus oli plaanis trükkida naeruväärse hinna eest visiitkaarte. Mida aga ei osanud ette näha, oli 3 tunnine passimine, mille käigus tuli mul võrrelda umbes kümmet täpselt samasugust paberit ja neist parim välja valida :D Peale seda läks paar näidist trükki ja seejärel tuli mul taaskord pakkuda välja parim variant... jah, ka need erinesid ilmselt umbes ühe piksli ja värvitooni võrra aga ma sain sellega hakkama!<br />Kui kaardid lõpuks ülemuse heakskiidu said, läksime kolasime veidi mööda mõistusevastaselt suuri poekesi ja lõpetasime toidupoes. Seal puuviljade vahel jalutades pidin järsku ataki saama... üks puuviljalett ei olnud mitte ainult tundmatu nime ja maitsega puuviljade vaid ka üüratute mustade tarakanide jaoks!!! Minu summutatud röögatuse peale selgitas Nat rahulikult, et see on täiesti normaalne... kui prussakad seal ei elaks, siis võiks arvata, et puuvilju on mürkide ja väetistega pritsitud! No iseenesest ju loogiline... Et kui ma peaks tulevikus mahepõllundusega ja saagi müümisega tegelema hakkama, siis tean, et tuleb kaup tarakanide, prussakate ja muude elukatega usaldusväärsuse äratamiseks üle kallata :D<br />Veidi rahunenud, ostsin jälle oma lemmik rohelist magustoitu ja sõitsime koju, kus ma imekombel suutsin ennast juba 12 magama nihverdada.<br /><br />Päev viis oli plaanitud algama kell 9 (selleks ajaks oli mul ka kell laulma seatud)...kas ma olen muidu maininud, et igasugu kindlad plaanid on minu arvamust mööda peaaegu alati hukule määratud? Noh ka see plaan ei läinud läbi, päev algas alles kuskil nelja kandis. Nimelt oli ülemusel palavik tõusnud ja seega sain mina tänu sellele veidikenegi oma väsinud liikmeid puhata, kohvi libistada ja vaheldumisi telekast filmi ja rõdult troopilist äikest vahtida(jah, ma tean, et on halb sellise asja eest tänada aga ma olin tõesti läbi).<br />Kuna pea terve päev juba niimoodi uniselt möödunud oli, tekkis ülemusel hea mõte meid päris Tai massaaži kirja panna.<br /><br />TAEVALIK!<br /><br />Ja ma ei liialda. See oli mu elu üks parimaid massaaže, tegelikult oli see tsikk minust umbes poole võrra lühem aga ilmselt tugev, sest see kuidas ta mu käsi ja jalgu väänas ja ragistas, oli lihtsalt uskumatu. Kõige põnevam oli siis, kui ta mu pea ja kaelani jõudis - sellist raginat ei ole minu kael veel elus teinud :D Pärast saime veel tassikese teed rahunemiseks... Tunne oli, nagu poleks mul elus ühtegi lihaspinget olnud !!<br />Peale visiitkaartide kättesaamist linnas, suundusime koju riideid vahetama, sest sellel õhtul viis meid sööma ülemuse kuninglikku perekonda kuuluv nõbu. Milline au! Noh tegelikult seal see kuninglikkus nüüd NII suur asi ka ei ole, sest neid kuningliku perekonna lähemaid ja kaugemaid liikmeid seal ikka jagub ohtrasti. See aga ei tähenda, et neid ei austataks...kummardused ja koogutamised käivad ette ja taha. Nõbu ise aga oli ülimalt tagasihoidlik ja tore, tema naine on Thai Airwaysil stjuardess ja tema käest sain teada, kuhu lähevad pikkade lendude ajal üleliigsed stjuardid ja stjuardessid..issand! vabandust! lennuemandad ja eee...meeslennuemandad :P Nad lähevad põhimõtteliselt kookonisse... seal sabaosas on sellised väikesed riiulid, kui nii võib öelda ja sinna nad poevad sisse, tõmbavad luugi kinni ja magavad! Huvitav kummaga enne ära harjub...iga päev kilomeetri kõrgusel mööda taevast vihisemise või kirstus magamisega...<br />Igatahes, söögist niipalju, et mulle telliti spets non-spicy supp, mis proovimisel osutus tulisemaks, kui kõik muud road kokku, mida ma seal kaugel idamaal proovisin! Minu suust väljuvate leekide peale kohalikud muidugi arvasid, et pole see nii terav midagi aga proovimisel selgus, et see "mitteterav" supp oli ka neile päris karm. Et siis ettekandja oli valesti aru saanud... selle heastamiseks toodi mulle täiesti normaalsed singi-juustu springrollid, mis olid küll väga head. Üldiselt oli tore õhtu, mis minu suureks rõõmuks lõppes enne kella ühte :)<br /><br />Päev kuus ehk viimane päev möödus poodides veel viimast spurti tehes ja pakkides. Õhtul helistas ülemus mulle takso meie tavalise taksojuhiga, kellel nimeks No :D Jah, täpselt nii oligi, mehe nimeks on No :) Aga onu oli väga tore ja vastutulelik, sest siis kui me olime juba 2 minutit sõitnud, avastasin ma, et mu teine telefon oli korterisse maha jäänud!!! Jah isa...see ON sinu naerukoht :) Aga No viis mu kiirelt tagasi, helistas isegi ülemusele ja palus telefoni alla tuua. Kuna lennuni oli jäänud tõesti nibin-nabin aega, siis vajutas No gaasi põhja ja lendas lennujaama poole. Vat see oli alles sõit...isegi minu olematu tai keelega sain ma märkidest aru, et kiirus mitte lubatu piiresse ei mahtunud. Aga lennukile ma jõudsin ja isegi 38 kilose kohvri üle ei pirisenud ükski ametnik :D<br />Seekord ei olnud mul lennukis magamisega mingeid probleeme... peale ühte filmi tuli uni kohe silma ja ärkasin alles Zürichis.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5074779305977330818?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-50499373719436347652009-09-28T21:06:00.002+03:002009-09-28T21:12:23.761+03:00Igatahes tahtsin lihtsat tere öelda ja ära märkida, et lihtsalt uskumatult kiire on olnud, et ennetada poste ja küsimusi"kas sa enam blogi ei teegi" teemal. Ja uskumatult kiire all mõtlen ma 10-23 tööpäevi...aga põnev on ikka:P<br />Bänkoki kohta on mul veel paar asja öelda.<br />Ja siis veel mõndade muude asjade kohta.<br />Oktoobris luban rohkem kirjutada... siis ei ole orjapidaja piitsaga kukil ega sunni tööd tegema ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5049937371943634765?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-70762981660952283312009-08-20T11:56:00.001+03:002009-08-26T21:04:51.972+03:00Väga põnevalt on taid lahendanud elektrijuhtmete probleemi...probleemi lihtsalt ei ole. Juhtmepoliitika pidi käima sedasi, et kui kuskil uus pood avatakse, siis veetakse ka uus juhe. Ja kui juhtmeid liiga palju tekib, siis seotakse need kas sõ<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpJXBGWLcNI/AAAAAAAAJpo/AGX4ZmFGPDA/s1600-h/P8150030.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5373452981801545938" style="FLOAT: right; MARGIN: 0pt 0pt 10px 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: pointer; HEIGHT: 240px" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpJXBGWLcNI/AAAAAAAAJpo/AGX4ZmFGPDA/s320/P8150030.JPG" border="0" /></a>lme või punutakse patsi :)<br />Kujutan ette, et ühe põneva tegevusena võib Tai kuningriigis olla auto rentimine ja sellega sihtkohta jõudmine(või jõuda üritamine). Seda mitte ainult hullumeelse liikluse pärast, vaid sellepärast et sõidukogemuse põnevamaks tegemiseks on ladina tähtedega kirjutatud kohanimed siltidele vaid kiirteel... ehk siis, kes tai keelt ei mõika, ei tasu ülbama minna.<br />Liikluses märkasin huvitavat veel ka ühistranspordi busside juures. Näiteks sõitis enamus neist ringi lahtiste mootorikatetega ja mõnel olid sinna topitud ka nn.põhjavalgustus, mis siis sellisel puhul peaks olema mootorivalgustus ;) Tuunitakse ikka kõike, mis liigub ja mootorit omab.<br />Üldiselt möödus aga seegi päev Jatujaki turul kodusisustusvidinaid kokku kraapides, mis tähendas määramatus niiskes kuumuses kõikide nende asjade mööda turgu kaasa vedamist. Ja see omakorda tähendas, et õhtuks (mis saabus umbes kella 21 ajal) olin ma ikka läbi niikui tai baht.<br />Olukorda leevendas kodulähedane söögikoht Stories, mis oli selline avatud planeeringuga katusealune :) Mängis kohalik bänd, loomulikult tai keeles aga euroopalike viisidega ja mu suureks üllatuseks suutsid nad lauldes väljutada täiesti normaalset heli. Miks üllatuseks? No eks sellepärast ikka, et kui taid oma keeles räägivad, siis kõlab see üldiselt nagu viieaastaste laste kilkamine või titehäälne vada, mis ajapikku üsna häirivaks muutus. Mõni keel ei ole lihtsalt kõrvale kena kuulata, elu on selline. Aga söögid olid seal restos head ja oleksid toonud väga magusa une, kui boss kodus järgmist kohalikku komöödiat välja poleks otsinud. Peaosas Petchtai Wongkamlao ja filmi nimeks"Ghost Variety(Pee Chalui)", naera pooleks noh, kes oleks võinud arvata, et Tai filmid nii head on :)<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpOWf08x5xI/AAAAAAAAJpw/pmz26Mlokv8/s1600-h/P8170052.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5373804253916817170" style="FLOAT: left; MARGIN: 0pt 10px 10px 0pt; WIDTH: 320px; CURSOR: pointer; HEIGHT: 240px" alt="" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpOWf08x5xI/AAAAAAAAJpw/pmz26Mlokv8/s320/P8170052.JPG" border="0" /></a>Hommik ei olnud hilise (pool viis) magama mineku pärast just kõige armulisem aga õnneks tuli silmad avada alles12.30 :P Ja hommikusöögiks tõi ülemuse sõbrants jällegi kahtlase välimusega kohalikku sööki, mis siiski täitsa hästi maitses. Hommiku hitiks kujunesid friteeritud või praetud (keedetud)munad magusas tšillikastmes ...nämm.<br />See päev oli veidi vabam tööasjade poolest, mis siiski meid turult eemal ei hoidnud, sest seekord tuli osta asju endale ;) Ja OH kus seal on ASJU ja veel mis hindadega, täiesti kriminaalne! Põhimõtteliselt shoppasime ennast lõhki, nii et tuli osta lisakohver ostetud asjadele...nagu seal ilmselt täiesti traditsiooniks on kujunenud. Väsitava shoppingu vahepeale sain ülimalt mõnusat jalamassaaži, peale mida olid jalad esialgu nagu kallerdisest ja veidi hiljem oli tunne, nagu käimise asemel lihtsalt hõljuks edasi :)<br />Vahepeal õpetati mulle ka kohalikku keelt, mis nii keeruline esimeste sõnade põhjal ei tundunudki... oskan öelda tere, aitäh, kui palju maksab ja kas allahindlust ka saab :P Numbrid said paberile kirja ka esimesed kümme ka osaliselt pähe. Oma oskusi sain rakendada Suan Lun Night Bazaril, mis oli põhimõtteliselt lihtsalt öine turg, mis oma väravad alles kell 12 sulges. Saagi hitiks kujunes Green Tea koorimiskreem, mis hilisemal katsetusel jättis tunde, nagu oleksin just Spa uksest välja astunud.<br />Peale koju jõudmist, asjade lahti pakkimist ja selga proovimist ja taevalikku green tea dušši oli kell imekombel jälle neli saanud. Ehmatasin ja kobisin unemaale.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-7076298166095228331?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-14717761597249793052009-08-18T19:40:00.011+03:002009-08-26T21:04:29.727+03:00Ühesõnaga käisin Tais koos ülemusega tema sisustusbutiigi jaoks asju ajamas, tellimas ja näpuga näitamas, et mis ja kuidas ja kus...<br />Zürichist väljalend oli umbes kella ühe ajal päeval, õnneks oli tegu otselennuga, mis aga tähendas seda, et kohale jõudsime Bangkoki kell 5 hommikul. Otseloomulikult eirasin bossi soovitust magada püüda ;) Vahtisin hoopis filme(lennu pikkus 10 tundi). Vaadatud sai Ncholas Cage´ga "The Knowing", Vin Diesel´iga "Fast and furious" ja vahepeale ka üks Tai film"Mor 8", mis osutus tõeliselt naljakaks.<br />Eelnevalt olin juba informeeritud, et eestlased saavad viisa piirilt "visa on arrival". Mina oma suurimas naiivsuses arvasin, et see tähendab, et viisa saamine on lihtne nagu oli Keenias... annad passi ja 50usd, tempel passi ja next. (Tai viisa on meile siiski tasuta)<br />Aga ei, kõigepealt tuli täita ankeet, pilt külge kleepida ja järjekorda asuda. Tahaksin siia lisada, et kui ma järjekorda asusin, oli minu ees max 15 inimest. Aga minutite möödudes liitusid minu ees seisvate hindudega ka nende sugulased, sõbrad ja niisama tuttavad, mis mu järjekorras umbes 1km tahapoole nihutas! Tekkis ärritus.<br />Mõni minut jälle seistud, tulid kaks tüüpi veel otse minu ette, mille peale mu närv enam ei kannatanud ja ma mainisin, et järjekorra lõpp asub minu selja taga! Selle peale tegid tüübid üllatunud näo ja ütlesid, et aga sina ju ei seisa järjekorras!!! Selgitasin neile, et siiski on asjad teisiti (ma tõesti seisin täiesti selgelt järjekorras), mille peale tüübid minu selja taha seisma läksid ja ka oma sõbra kaasa võtsid. Edu!<br />Umbes 15 minuti pärast jõudsin ka mina ametnike ette ja sain oma paberid ja passi ära anda. Seejärel sain papi külge teibitud numbri ja pidin ootama, kuni mu number kutsutakse. Ootasin veel 15 minutit ja sain passi kätte. Kokku passisin seal tund ja 20 minutit. Nii lihtsalt siis läks :)<br />Vastu oli tulnud meile ülemuse onupoeg, kes töötab kuningale (on mingi orgunnija, paneb tänavaid kinni jne) ja on väga austatud. Igatahes oli minule palju mõjukam see kuumus ja niiskus, mis õues vastu mu lennukis konditsioneeriga ära kuivatatud nahka vajutas! Ja kell oli alles pool seitse hommikul.... <div style="TEXT-ALIGN: left">Teel korterisse märkasin oma lemmikuid Toyota Hiluxeid... Bangkok on <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpF8KKr4FZI/AAAAAAAAJpA/PeSNxxeKdx0/s1600-h/P8140002.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5373212344538633618" style="FLOAT: right; MARGIN: 0pt 0pt 10px 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: pointer; HEIGHT: 240px" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpF8KKr4FZI/AAAAAAAAJpA/PeSNxxeKdx0/s320/P8140002.JPG" border="0" /></a>Hiluxi paradiis :D Seal oli ikka igasugu sorti neid... tuunitud ja spinneritega ja värvilisi ja roostes.<br />Lisaks haarasid mu silmad endale beebiroosad ja sinised taksod :D</div>Ja nüüd midagi sulle isa... peaaegu igas tanklas oli saadaval gaasi...LPG sildid igal sammul!<br />Ja muidugi need hullumeelsed rollerid tuktukid ja muud kahel rattal sõidukid. Täiesti enesetapp tundus seal mõne sellisega ringi liigelda... õnneks minul seda teha ei tulnud.<br />Lisaks oli täiesti tavaline, et autode kastides sõitsid inimesed ilma igasuguse turvavarustuseta... milleks veel see.<br />Muidugi kasvasid tee äärtes umbrohuna lilled, mida Euroopas ilmselt rikkurid kõva raha eest koju vaasi ostavad :P<br />Korteris ehk kodubaasis 13 korrusel sain veidi puhata ja esimesest shokist üle saada. Vaade aknast oli päris korralik. All asusid ka tenniseväljak ja bassein, mis oli otse mei<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpF-WwcrUmI/AAAAAAAAJpI/5QSU8nwooOM/s1600-h/P8150025.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5373214759857115746" style="FLOAT: right; MARGIN: 0pt 0pt 10px 10px; WIDTH: 320px; CURSOR: pointer; HEIGHT: 240px" alt="" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpF-WwcrUmI/AAAAAAAAJpI/5QSU8nwooOM/s320/P8150025.JPG" border="0" /></a>e rõdu all :) Nagu filmis oleks võinud sealt otse all hüpata. Jätsin selle tulevasteks kordadeks.<br />Sudu oli ka päris tugev...tegi kogu pildi veidi kollakasroosaks.<br />Tuledes on Bngkok muidu päris kena vaadata aga päevavalguses üsna kurb ja räpane. Tänavad olid massiliselt täis hulkuvaid koeri ja kasse. Kiirtee alla oli üles löödud võrkkiik ja seal näiteks tegi üks tüüp lõunauinakut.<br />Peale väikest puhkust suundusime turule asju ostma. Jatujak (Tšatutšak) oli üks meie põhilisi sihtmärke. Võiks öelda, nagu linn linnas... sellest kohast võib küll saada kõike, mis pähe tuleb ja täiesti kriminaalselt väikese hinnaga :) Shopaholikute paradiis :D<br />Õhtupoole käisime läbi ka ühest väiksemast (loe väga suurest) kaubanduskeskusest, kus nägin esmakordselt valgendavaid duššigeele ja kreeme, lisaks pidada olema väga populaarne taide gulgas ka ninaoperatsioon, kus iseloomulikust tai ninast tehakse pisikene europiidne nina. Aga üldiselt pidid taid olema väga uhked oma ajaloo, rahvuse, riigi ja eriti kuningapere üle. Selle viimase tõestuseks nägin<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpGC_CGho2I/AAAAAAAAJpQ/4dlfKDtb6u8/s1600-h/P8150017.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5373219849837323106" style="FLOAT: left; MARGIN: 0pt 10px 10px 0pt; WIDTH: 200px; CURSOR: pointer; HEIGHT: 150px" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpGC_CGho2I/AAAAAAAAJpQ/4dlfKDtb6u8/s200/P8150017.JPG" border="0" /></a> igal võimalikul vabal pinnal kuninglikku vappi või kuningapaari pilti.<br />Õhtusöögiks sain traditsioonilist kohalikku sööki...<br />Noh, see esimene, keedetud munad kahtlases veidi kaneelimaitselises magusas kastmes kü<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpGDqkT-AGI/AAAAAAAAJpY/N8LI6mnK1rA/s1600-h/P8150022.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5373220597754888290" style="FLOAT: right; MARGIN: 0pt 0pt 10px 10px; WIDTH: 200px; CURSOR: pointer; HEIGHT: 150px" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpGDqkT-AGI/AAAAAAAAJpY/N8LI6mnK1rA/s200/P8150022.JPG" border="0" /></a>ll minu maitsemeeltega sõbraks ei saanud.<br />Aga parempoolsel pildil asuv, samuti kahtlase välimusega söök oli küll ülimalt hea. Pealmine osa oli siis banaani-mango tarretis või tarretatud vaht :D Ja all oli seekord lillat värvi "sticky-rice" ehk kleepuv riis. Maitses tõeliselt hästi. lisaks sain tolle sama "sticky-rice" koosluses maitsta ka mangot, mis oli väga valmis, pehme ja magus ja puuviljane :D Ai<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpGGS-pmDLI/AAAAAAAAJpg/ImilP57PO1o/s1600-h/P8230056.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5373223491042938034" style="FLOAT: left; MARGIN: 0pt 10px 10px 0pt; WIDTH: 200px; CURSOR: pointer; HEIGHT: 150px" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SpGGS-pmDLI/AAAAAAAAJpg/ImilP57PO1o/s200/P8230056.JPG" border="0" /></a>nult paljast mõttest tilgub ilaniit lauale :D Ja veel ühed koogikesed, mis keele alla viisid, olid lihstalt rohelised. Kohalikud teadsid rääkida, et see roheline tuleb ühest väga tervislikust taimest.<br />Üldiselt olid kõik söögid üsna kahtlase väljanägemisega ega kutsunud mittemillegagi ennast sööma. Aga kui välimusest mööda vaadata, siis peale nende imelike munade maitsesid kõik hästi :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-1471776159724979305?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-74602052063407401132009-08-12T10:52:00.008+03:002009-08-15T22:20:21.743+03:00Peale mitmepäevast sõitu Poola ja Saksa toredatel teedel, jõudsid mu vanemad koos mu onuga lõpuks ometi kohale. Peaaegu aasta olen neid siia meelitanud, nüüd siis sai see ka tehtud. :)<br />Esimesel päeval võtsime kohe tee ette meie kuulsa ilusaveegajärve äärde (Urnersee) ja vaatasime üle Tšipsi ja Murli (minisead), ema sai veidi kõrgustega hirmutatud ja siis koju eesti toitu sööma :)<br /><br />Teise päeva programmi kuulus sõit lõunasse. Muidugi oli tarvis minna üle Gotthard passi, kus mu ema keeldus Kuradisilla juures autost väljumast..vaatas eemalt kaljuseinu :) Aga hiljem hakkas vist kõrgus oma võimu kaotama ja järgmise vaateplatvormi juures ei olnud enam vaja teda veenda...vaated olid liiga kenad...noh nagu Tuuur de Fraantsil :D<br />Edasi viis tee meid Luganosse ja sealt edasi Valle Verzascasse Bondi hüppekoha juurde tammi peale ja üle tuli vaadata ka Valle Verzasca ise oma ilusa värviga vee ja põnevate voolujooneliste kividega. Suutsime läbi raskuste leida ka kohaliku gaasitankla, kus üllatuslikult oli olemas oige adapter,et isa autole süüa anda :)<br />Raadiost kuulsime aga uudist, et meie tagasiteel pidi olema 15km pikkune ummik Gotthardi tunnelisse lõuna poolt... otsustasime koju minna hoopis San Bernardino passi mööda Churi ja Liechtensteini kaudu. Jah... seal on ka võimsad vaated...mägi mäes kinni. Mida pimedamaks läks, seda ähvardavamateks mäed muutusid... täitsda huvitav kohe, kuidas nad päeval päikese käes nii ilusad ja toredad tundusid :D<br /><br />Järgmisel päeval oli ka minu jaoks uudne, sest Interlakenis ei olnud ma varem käinud. Ka sinna alpide vahele on väga kena soit...Ilm jällegi onnistas meid...sest vanemate külaskäigu jaoks oli meteoshweiz lubanud vihma ja äikest ja pussnuge... aga vihma saimegi terve selle aja jooksul vaid korra kiirteel :D Aitäh ilm!<br />Meiringenis votsime alpide taustal lounat, ja sealt edasi Interlakeni kaudu Berni, seal tegime turistika ja ma püüdsin endast välja pressida koik, mis mulle Berni kohta meelde oli jäännud:) Lopetuseks kohvipaus ja siis kiirelt mööda kiirteed läbi uue üetlibergi tunneli tudile.<br /><br />Lopetuseks külastasime ka Liechtensteini, kus ma lootsin niiväga seekord ometi Kaineri nimelises restos süüa aga no nagu selle eest, et ilmad ilusad, pidi just see resto puhkusel olema.<br />Edasi joudsime Davosi, kus meie talisportlased kuldadeks treenimas käivad :D Jällegi hunnik mägesid ja vaateid...neist ei saa lihtsalt küllalt. Siinkohal tahan öelda KB-le, et isegi sealt otsisin ma sulle seda seikerit, mida sul oigel ajal pähe ei tulnud osta :P Igatahes koju joudes algasid juba valmistused auto pakkimiseks ja minu Tai kohvri pakkimiseks...noh koka ja asjad muidugi :D<br /><br />Viimane päev möödus Zürichist gaasitanklat otsides ja selgus, et see ainus, mille netist leida suutsime, oli ka oma tegevuse juba moni aeg tagasi lopetanud... ju siis ei ole popp loodust säästa... Lopuks lootsu siiski kustus ja läksime linnaga tutvuma, tegin kohustusliku "linnaka" koikide oigete tornide ja platvormidega. Isa ja onu ronisid ka Grossmünsteri torni vaadet imetlema ja trenni tegema.<br />Ohtul aga lopetuseks eine Hoch-Ybrigi lähedal restos...jälle mägine taust. Siis aga koju järgmise päeva lennuks kohvrit pakendama... sellest aga lähemalt juba veidi hiljem ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-7460205206340740113?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-73542733452136127082009-08-02T22:03:00.003+03:002010-10-20T21:43:35.182+03:00Jaa, pidu oli suur. Kui õhtupimedus kohale jõudis, hakkasid šveitslased rakette taeva poole saatma, ilmselt ei ole neil selleks ürituseks kindlat kellaaega, niiet akna taga mürises terve õhtu ja öö tagantjärele.<br />Üetlibergi jalamilt avanes päris kena vaade linnale. Igal pool säras ilutulestik ja kostis justkui sõjakära. Noh nagu aastavahetus peaaegu.<br />Umbes peale ühteteist algas Üetlibergi otsast suurem ja organiseeritud ilutulestik, mis kestis umbes 15 minutit ja oli päris kena vaadata.<br />Kesklinn oli pidustuste jaoks trammidele ja liiklusele suletud ja massid liikusid linnas ringi veel kella kahe ajal ja ilmselt veel kaua peale seda, kui minu väsinud jalad juba kodus teki all puhkasid.<br /><br />Tõesti kahju, et Olympus mu fotoka Portugali garantiiremonti pidi saatma. Sellest hoolimata sain mõned päris kenad mälupildid, mida loodan tehnika arenedes kunagi ka ilmutada :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-7354273345213612708?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-66280147082595981792009-07-31T23:43:00.003+03:002009-08-01T00:13:33.952+03:00<span class="description">1. august 1291 aastal ühinesid Uri, Schwyz ja Unterwaldeni kantonid ja panid aluse Šveitsi riigi tekkele. Kohalikud räägivad, et öösel olla kolme </span><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SnNeUzGSzBI/AAAAAAAAJo4/PZqOoP63HPU/s1600-h/0e83f729defe7ea310d49ac9503beb3a.6206663d8e99ae12d14974d064aa00d0.6795efdfecaa39f0e650632b7e57bb8a.Feux_Artifices.jpg"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SnNeUzGSzBI/AAAAAAAAJo4/PZqOoP63HPU/s320/0e83f729defe7ea310d49ac9503beb3a.6206663d8e99ae12d14974d064aa00d0.6795efdfecaa39f0e650632b7e57bb8a.Feux_Artifices.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5364735292535393298" border="0" /></a><span class="description">kantoni esindajad kogunenud Urnersee ääres ühel rohelisel aasal ja kokku leppinud, et seisavad alati koos vastu halbadele Austerlastele ja teistele vaenuvägedele.<br />Rahvahääletusel </span>26. september 1993 otsustasid šveitslased teha 1. augusti rahvuspühaks (loe:vaba päev) ja kehtima hakkas see järgmisest aastast.<br />Šveitsi päeva tähistatakse üleriigiliste ilutulestike, rongkäikude, pidustuste, tantsu-tralli ja paberlaternatega, mis tänavaid ehivad.<br /><span class="description"><br /></span><a href="http://en.wikipedia.org/wiki/German_language" title="German language"></a> Saksa keeles: <span lang="de"><i>Schweizer Bundesfeier</i></span><br />Prantsuse keeles: <span lang="fr"><i>Fête nationale Suisse</i></span><br />Itaalia keeles: <span lang="it"><i>Festa nazionale Svizzera</i></span><br />Romaani keeles: Fiasta naziunala Svizra<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6628014708259598179?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-63896878372531902572009-07-15T16:18:00.002+03:002009-08-02T20:48:14.349+03:00Niisiis, esmaspäeva hommikul (12.30) kohtusid 2 autotäit inimest Pirita ühe suurema heade mõtete poe parklas. Mõned ostsid lapsele autosse turvatooli ja teised punasetäpilised kummikud puukide ja vihma kaitseks... kummikud olid hirmus kallid.<br />Suund võeti Lõuna-Eestile.<br />Kunstimäe turismitalu oli meie esimese öö peatuspaigaks. Tõeliselt tore paik, kus mõnusalt vaikuses närvi puhata või lärmakalt suurem pidu maha pidada... noh pulmad või midagi. Kui kellelgi tekkis mõtteid, siis lisainfot saab <a href="http://www.kunstimae.ee/">siit.</a> Meie grillisime oma kolme autotäie peale püütud ühte kala... hirmus hea oli küll :D Loeb kvaliteet.<br />Järgmisel päeval läks osa seltskonnast seiklusparki adrenaliini koguma ja teine osa ööseks kena telkimiskohta otsima, järve ääres muidugi. Vahepealseks pausiks sobis ka Pühajärv, kus üks tüüp korralikke inimesi harpuuniga hirmutas aga kõik lõppes siiski rahumeelselt. Ja mindi edasi öömetsa otsima. Abiks oli Otepää turismiinfo, kus meil lahkesti netist RMK telkimiskohti otsida lubati.<br />Ütleme nii, et oli päris mõnus mudaralli, enne kui me oma soovitud koha kätte saime. Õnneks pakkis eelmine seltskond just asju ja meie lükkasime kiirelt oma telgid püsti, et arusaamatusi vältida. Seikluspargi adrenaliinikud tõid meile poest liha ja vedelikke ning õhtune grill algas.<br />Öö möödus rahumeelselt, vihma ei sadanud... meil vedas.<br />Järgmisel päeval toimus peatus Saadjärve ääres, kus ka palju kala oli aga ükski meile tulla kahjuks ei tahtnud. Aga tore tripp oli ikkagi ja mõnus oli jälle tuttavaid laulunägusid näha :)<br />Lõpetuseks tänan Piretit telgi, magamiskoti ja madratsi eest.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6389687837253190257?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-82901329958747901792009-07-05T23:35:00.008+03:002009-07-06T01:25:12.290+03:00Jah, pean tunnistama, et olen alati olnud vaikselt salaja hella hingega ja kurbade filmide või raamatute lõpus pisaraid pühkinud. Aga enne selle aasta laulupidu ma tõsiselt kaalusin, kas minna kohapeale kuulama või mitte...<br />Kui olin juba veidi reisist toibunud ja etv2 hakkas näitama laulu- ja tantsupeo proove, selgus tõsiasi, et kuiva silmaga ma selliseid asju seekord vaadata ei saa :) Ei teagi, kas oli see eriline hardus tekkinud sellest, et olen juba pea aasta kodust eemal elanud või sellest, et ise kaare all kaasa laulda ja ühes hingata ei saa, igatahes kahtlesin tugevalt, kas tahan ikka avalikult võõraste inimeste kõrval töinama hakata.<br />Kuni reedeni olin veel päris kindel, et laupäeval ja pühapäeval istun kodus teleka ees suur salvräti pakk süles ja püüan vapper olla. Aga siis õhtul trolliga Kaubamaja juurest koju sõites muutsin juba järgmises peatuses meelt. Asi selles, et trollis oli terve hulk tantsupeolisi - rahvariietes ja rõõmsad ja õhkasid sellist rahvustunnet, et ma jõudsin selgusele, et võtan kasvõi vankritäie salvrät<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SlEa2jyKP4I/AAAAAAAAIQI/3LAUK3F5wpU/s1600-h/P7040293.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SlEa2jyKP4I/AAAAAAAAIQI/3LAUK3F5wpU/s320/P7040293.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5355090956541116290" border="0" /></a>te kaasa aga sinna peole ma pean kohale minema, et ei peaks hiljem kahetsema.<br /><br />Ja ma ei kahetsenud.<br /><br />Rongkäik tekitas esimese tohutu nostalgia momendi... nii tore ja kodune oli näha rahvariietes inimesi marssimas ja lehvitamas ja laulmas.<br />Istutasime ennast probleemideta päris platsi keskele murule.<br />No ja eks sealt edasi võtsid asjad järjest võimsamaid tuure... järgmine moment oli siis, kui kaare alla kogunesid ühendkoorid ja siis sellest edasi "Koit" ja hümn ja "Mu isamaa on minu arm" ja tule süütamine ja üldse kogu see inimeste mass, kes kõik seal kohal olid.<br />Esimene kontsert oli muidugi natukene kurva lõpuga, kui vihm kuulajad nii vara ära koduteele ajas aga eks olnud oma osa selles ka alguse hilinemisel ja ka suhteliselt keerulistel lugudel, mida ilmselt suurem osa publikust nii pühendunult ei kuulaks. Minu jaoks lõppes esimene kontsert ka varem, kui plaanitud, sest tõeliselt külm oli seal vihma käes istuda ja ühiselt tekkis otsus laulud kodus lõpuni vaadata/kuulata. Aga tavakuulaja jaoks, nagu mina seda olen, oleks võinud siiski kavas olla rohkem, üle ühe või üle kahe ka tuntumaid laule, mida kasvõi kaasa ümiseda või mille peale tekiks rõõmus äratundmise moment.<br />Pühapäeval olid valmis ka mu rahvariided, nii et sain ikka suurest peost kogu tunde kätte. Riputasin oma laulupidude märgid rinda ja läksin teist kontserti kuulama. Ka seekord leidsime kohad kenasti platsi keskele, kust avanes täiesti hea vaade ja kuulda oli ka väga hästi. Isegi ilm oli seekord veidi leplikum lasi vaid veidi vihma sabistada ja lubas siis päikesel välja tulla.<br />Mu ennustused pidasid paika, päris mitmel korral pidin pisaratega võitlema, lihtsalt nii suur emotsioon astus peale, kui tuttavaid lugusid kuulsin :) Aga mingit võitlemisest ei saanud juttugi olla, kui hakkasid kõlama "Ta lendab mesipuu poole" esimesed noodid... Lihtsalt ei saa jääda silmad kuivaks mul selle laulu ajal... ka varasematel kordadel kaare all olen pisaraid pühkinud ja tean, et ei ole ainukene, kes nii tunneb. Kui see laul kordamisele tuli, suutsin isegi kaasa laulda. Ja eks sellest hetkest edasi oligi kogu peo lõpp üks suur-suur võimas ja hingemattev emotsioon, mis mul isegi praegu kirjutades silma märjaks võtab.<br />Pidu oli võimas ja tore, isegi toredam, kui olin arvanud. Eks ole sealt mätta pealt ikka hoopis teine tunne kogu seda pidu vaadata ja tunnetada ja seda eriti siis, kui on läbi elatud kaare alune tunne :) Aga omamoodi huvitav oli seegi, sest kogu kontserti ei ole ma lihtsalt külastajana kuulnud ajast, kui ma päris pisikene olin ja veel kooris ei laulnudki. Võin rahulikult öelda, et senise aasta emotsionaalne kõrghetk oli just nendel kahel viimasel päeval :)<br />Jään lootusega järgmist pidu ootama...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-8290132995874790179?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-39645906096743719422009-06-29T22:37:00.004+03:002009-07-06T01:25:12.291+03:00Tahtsin lihtsalt mainida, et olen nüüd vähemalt kaks nädalat kodumaal :)<br /><br />Lennukirattad puudutasid (mitte just kõige delikaatsemalt) kodumaapinda umbes kell 19.20. Ja oh kui hea meel mul selle üle küll oli...<br />Zürichist Riiga lend venis uskumatult pikalt, vahepeal püüdsin kõigest väest tukkuda või midagi lugeda aga kella seierid lihtsalt eiiiiiiii liikunud. Ja kui sellele venimisele lisada veel ka see eriti suur õhuauk, mis tuli mõned minutid peale õhku tõusmist ( mille peale paar naisterahvast lennukis ka kõvemat häält tegid) ja ka veel fakt, et juhikabiini uks pauguga lahti lendas, kui lennuk õhkutõusmiseks hoogu võtma hakkas...mitte kõige turvalisemalt ei tundnud ma ennast seal istmel. Ja lõpetuseks otsustas piloot Riias veel veidi õhushowd ka teha, mis iseenesest kujutas tiibadega lehvitamist või midagi sellist...ei tea, kas oli tal kellegagi kihlvedu või ärkas ta lihtsalt väga sügavast unest sekundid enne maandumist. Igatahes kõhus veidi keeras ja mitte ei rõõmustanud mind mõte, et poole tunni pärast on vaja jälle lennukisse astuda.<br />Seda ma siiski tegin. Ja kannatasin ära ka selle 35 minutilise tõuseme-tõuseme (kõrvad lukkus) ja kohe maandume-maandume(kõrvad jälle lukkus) harjutuse.<br />Veidi rõõmustas silma, kui Tallinn ja Mustamägi paistma hakkasid aga see rõõm oli üürike. Kiirelt taipasin, et kui ma näen Mustamäed ja eespool paistab suurem veekogu, siis saab see veekogu olla ainult Ülemiste järv ja kuna lennuväli on ju teatavasti selle nurga alt vaadates teisel pool järve, sai see ainult tähendada üht... me lendame üle järve. Pean ütlema, et ma ei ole varem kogu oma lendamiste jooksul maandunud Ülemiste poolt aga jutte olen kuulnud... Tunne oli tõesti, nagu oleks piloot unustanud, et ta seekord mitte vesilennukiga ei lenda ja huvitaval kombel tegi ka see lennuk paar lehvitamise liigutust... Võibolla on tegu AirBalticu firmamärgiga :)<br /><br />Muljeid kodulinnast... esmapilgul pole nagu midagi muutunud.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-3964590609674371942?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-91385480389657758832009-06-18T14:30:00.001+03:002009-06-18T16:55:01.915+03:00Jah, minust on taaskord saanud tööloom... ema, isa...võite rahulikumalt hingata, teie laps ei ole enam looder :D<br />Juuni algusest olen Executive assistent ühes firmas, mis toob Zürichisse aksessuaare Taimaalt ;) Lisaks oman ka isiklikku läpakat ja mobiiltelefoni, millelt ülemusele helstada ja muid trikke teha :) Päevad on üsna kaootilised aga tundub, et olen komistanud oma unistuste töö otsa, sest tööpäevad ei alga enne 11 päeval :)<br />Ma teadsin, et selline töökoht on olemas !!<br />Millega ma tegelen?<br />Kõigega, võin vabalt öelda... alates IKEA kappide kokku monteerimisest kuni bossi isiklikule telefonile vastamisega. Igav ei ole.<br /><br />Lisaks tegeleme Indrekuga ka uue korteri otsimisega, sest 30 august tõstetakse meid praegusest kvartiirast välja, sest omanikud saabuvad tagasi Zürichisse ja kuna tegemist on kahe juristiga, siis me siinkohal mingeid nippe välja mõtlema ei hakka. Kui uus korter olemas, hakkame taas küllatulekuteateid vastu võtma :)<br /><br />PS. meil on 29 kraadi sooja :) muhhahahaaaaa<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-9138548038965775883?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-50057135097340326862009-06-14T18:06:00.003+03:002009-06-17T18:30:32.844+03:00Niisiis, vahepeal olid meil jälle külalised...<br />Milline üllatus eks :P<br />Seekord said mu külalisteraamatusse nime kirja panna Kristjan ja Laura, kellega meil oli ülimalt põnev nädalavahetus.<br />Käisime muidugi seda kena Urnerseed vaatamas... aga seekord oli tõepoolest eriline, sest saime näha kuidas Alpid ilma muudavad. Ilm küll kõige parem ei olnud, tibutas veidikene aga otsustasime siiski minna. No täitsa uskumatu...<br />Kui juba veidi mägedele lähemale olime jõudnud, sai selgeks, et päikest me täna ei näe. Mägesid oli vaevu näha ülimalt tumesiniste, võiks öelda et isegi mustade, pilvede vahelt aga järv oli siiski kena :) Aga kui tagasi Zürichi poole sõitma hakkasime, paistis ees Zürichi kohal suhteliselt selge valgete pilvetupsukestega taevas ja seda võimsam oli efekt, kuidas mustad pilved taeva pooleks jaotasid... Seda küll ühegi pildiga edasi anda võimalik ei ole... peate ise siia tulema ja vaatama ;)<br />Teine väga meeldejääv asi oli see, et Zürichis toimus just sellel nädalavahetusel gayparaad nimetuse all Europe Gaypride. Linnas olid püsti mitmed telgid, kus sai alkoholi tarbida ja muusikat kuulata, lehvisid vikerkaarelipud. Lisaks oli Fraumünsteri kiriku najale püstitatud suur lava, millelt väsimatult tehnomussi lasti...Tuletaksin siinkohal meelde, et Fraumünster oli kunagi Euroopa printsesside klooster... milline iroonia eks :)<br />Õhtul käisime pidustusi ka vaatamas... õhtu lõppes Cranberry nimelises gaybaaris, kus Indrek ja Kristjan kahekesi paari teesklesid, et vältida lõputuid lähenemiskatseid erinevate tüüpide poolt ;) (okei, siin panin võibolla veidi juurde) Meie Lauraga istusime aga väljas, kuna sees oli hingemattev suitsuhais, sest Zürichis jõustub avalikes kohtades suitsetamise keeld alles oktoobrist... Aga ega meilgi just igav ei olnud... Üks kena noormees tuli meilt paberit ja pastakat paluma, leppis eelneva puudumisel aga rõõmsalt huulepulga ja ostutsšekiga ja soovis meile Lauraga õnne ja edu :D Äge, võtsime soovid vastu ja olime rõõmsad :P<br />Üldiselt oli tore jälle kodumaalt uudiseid kuulda ja korralikku šašlõkki näost sisse ajada :D<br />Laura loomulikult keeldus siit lahkumast ja ega Kristjangi just lennujaama poole ei kippunud aga eks leevenduseks oli äriklassilend tagasi koju ;) Niiet lähitulevikus on siis oodata Laurat kindlasti ja võibolla ka meespoolt Euroopa finantspealinna kanade, lammaste ja lehmade vahele jalutama.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5005713509734032686?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-74877355977921342052009-05-27T23:51:00.007+03:002009-06-10T18:09:13.744+03:0018.mail jõudis kätte Sirli ja Anti kord meie tagasihoidlikus külalistetoas majutuda. Käskisin kaasa pakkida peamiselt suveriided aga muidugi näitas Zürichi ilmakaart selle peale kohe esmaspäevaks vihma ja (vaid) 19 kraadi sooja... Sirli lubas kurjaks saada.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sifn-WOq5sI/AAAAAAAAG6A/bYw7SCXxa8o/s1600-h/P5240095.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sifn-WOq5sI/AAAAAAAAG6A/bYw7SCXxa8o/s320/P5240095.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5343494541203400386" border="0" /></a><br />Ütleme nii, et järgmised päevad korvasid selle kuhjaga, sest ülejäänud nädala "õnnistas" meie kohal passiv kõrgrõhkkond külalisi püsiva 30 kraadise kuumusega, kui välja arvata reede võimsa müristamise saatel saabunud paaritunnise vihmaga...<br />Esimene päev jalutasime lihtsalt järveni ja koostasime pikniku, sest lõunaks saabunud põhjamaarahvas pidi ju ometi puhkusele väärika avalöögi andma. Aga kui kell viis kukkus, olime kodus ja alustasime kodumaise šašlõkilõhna suunamist ülemisel naabri aknasse :P Jah, oli hea küll...<br />Nagu ikka korraldasime kõigile meie külalistele kohustusliku turistika vanalinna ekskursiooni ja ilusavärviga järve külastusega. Vahepeal õnnestus meil (v.a. Indrekul) ennast päikese käes peaaegu vähiks küpsetada. Niiet mõne aja möödudes olime isegi pruunid :)<br />Hoolimata kuumast ilmast võtsime ühel päeval siiski ette sõidu Rheinfalli juurde (Euroopa suurim kosk), sealt on ka see möllava vee kohal asuval platvormil tehtud pilt. Reinil sõitsime laevukestega ka... pilet oli vist 5 või 10 franki... ja selle eest sõidutati meid peaaegu, kose ette, kus vesi möllas nii kõvasti, et midagi muud kuulda ei olnud ja veepritsmed tahtsid nägemise ära võtta :D Vägev!<br />Pärast koske viskasime pilgu peale ka Shaffhausenile, kus varjus näitas igatahes ühel hetkel 33 kraadi. Selle peale võtsime särgid seljast ja otsustasime, et enne tagasi ei pane, kui mõni ütlema tuleb :D Keegi ei tulnud...<br />Shaffhausenis käisime ka Munot ringkindluses ja seekord ronisime katusele, kuigi sealt seest välja ei tahtnud vist küll keegi meist tulla, sest kindluses sees oli niiiiiii hea jahe. Aga katusel olid kahurid ja hea ülevaade tervest Shaffhausenist. Ja mis kõige tähtsam...sisse jalutamise eest ei olnud vaja raha maksta :)<br />Lisaks eelpoolmainitule tegime teoks ka mu plaani Zürichi järvel päikest võtta :o) Oli täpselt nii mõnus, nagu ma arvasin. Rentisime vesijalgratta, panime poisid rooli ja lükkasime varba vette...<br />Viimasel õhtul otsustasime külalistest veel alles jäänud energia ka välja pigistada...sõitsime meie kodumäe Üetlibergi otsa, seal tegime väga kõrgel platvormil pilte, mõned meist näitasid oma hirmu välja, teised valetasid, et ei karda :P Ja siis tulime jala alla koju...<br />Ja lennujaamas kuulsime juba vist traditsiooniks saama hakkavat lauset:<br />"Me tuleme varsti tagasi"<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-7487735597792134205?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-79024237475294960702009-05-11T19:38:00.000+03:002009-05-26T19:54:09.056+03:00Täna tahan ma rääkida šveitslaste heausklikkusest. Kui mul varem võis olla ka kahtlusi selles heaoluriigi teemas, siis nüüd olen ma küll veendunud, et siin on ikka asjad päriselt teisiti.<br />Milles siis asi?<br />Selles ei ole vast midagi imelikku, et külades ja asulates farmerid ja talupidajad oma tooteid otse tarbijale müüvad. Kes kasvatab kanu, see pakub mune, teine jälle mett ja mõni lehmakasvataja müüb piima - mõistlik.<br />Mis aga just hiljuti minus suurt hämmeldust tekitas oli see, KUIDAS nad oma tooteid müüvad.<br />Kujutage nüüd ette... on külatee, on maja ja maja juures on riiul vankri peal.<br />Riiulis on karbid kanamunadega, pudelid maasikasiirupiga, värskelt küpsetatud saiad ja kõige tipuks ka kuivad kuttepuud.<br />Kõigil asjadel on peal hinnad.<br />Aga kus siis müüja on, küsisin mina...<br />Pole seal kedagi.<br />Aga on plekkpurk, millele peale kleebitud sõna KASSA.<br />Jah, teravamad on juba taibanud.<br />Täpselt nii ongi...võtad saia, vaatad palju maksab ja paned raha plekkpurki, nii on koguaeg olnud.<br />Tooge nüüd mõttes see riiul mõnda Eesti asulasse...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-7902423747529496070?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-68853828453656220042009-04-24T16:26:00.012+03:002009-05-26T18:17:18.038+03:00Ütleme nii, et ma ei ole terve oma elu jooksul nii paljudes parkides käinud kui selle nädala jooksul, <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ShvvoaFz_2I/AAAAAAAAG2E/gJzLgUUE6ok/s1600-h/P4130015.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ShvvoaFz_2I/AAAAAAAAG2E/gJzLgUUE6ok/s320/P4130015.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5340125260655361890" border="0" /></a>kus Erge ja Oliver Zürichis olid. Kõigepealt tõmbas Erge välja umbes paksema ajakirja suuruse kaartideposu, kus peal siis kõik pargid, mida vaadata, uurida ja pildistada tuli.<br />Pean tunnistama, et tõesti on siin palju ilusaid parke ja paistab, et neid ka kasutatakse päris usinalt. Kena ilmaga tulevad lipsud oma boksidest välja päikese kätte, istutavad oma ülikonnapüksid ja seelikud pargipinkidele ja võtavad lõunat. Mõistlik.<br />Sellesse tihedasse pargigraafikusse suutsime siiski mahutada ka tavalisi turistikaid, näiteks loomaaia, kus mul õnnestus jälle kohata oma lemmikut punast pandat.<br />Naiivselt mõtlesime, et küll oleks tore loomaaias ka väike piknik maha pidada aga Zürichi ilm ei olnud meiega mitte nõus. Kinnitust leidis hoopis siinse ilma legendaarne muutlikkus, hommikul tundus tõesti kena ja soe plätuilm olevat, millega mina loomu<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Shv13vcfb-I/AAAAAAAAG2M/K3YBk2yx20o/s1600-h/P4160070.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Shv13vcfb-I/AAAAAAAAG2M/K3YBk2yx20o/s320/P4160070.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5340132121155432418" border="0" /></a>likult kohe kaasa läksin ja vihmavarju ka igaks juhuks koju kuivama jätsin. Sellest piknikust ei tulnud eriti midagi välja, pidime hoopis kalade, roomajate, lindude, ninasarviku ja lõvi majades vihma eest varju otsima. Loomad olid lahked.<br />Nägime, kuidas laisklooma toideti - on jah laisk teine :)<br />Vaatasime hunte, lõvikutsikaid ja käisime Masoala vihmametsas veel lisaniiskust otsimas.<br />Ja inimesi oli ka vähem, kui eelmisel korral - lapsed ju koolis ja emmed-issid lipsudega tööl :D<br />Külmetasime peale sooja vihmametsa veidi edasi ja enne linna tagasi minekut viskasime pilgu peale FIFA peamaja aiale, kus Eesti lipp teistega koos rivis lehvis. Aed oli ka kena ja huvitav.<br />Järgmiseks ronisime Grossmünsteri kiriku torni(pilet 5 chf), mis ei olnudki nii raske, kui esialgu tudus ja vaade oli neid trepiastmeid väärt küll.<br />Muidugi ei jäänud külastamata ka meie kohustuslik Urnersee oma ilusa värviga ja mägedevaatega ning lülitasime programmi ka minisead Morschachi ja Stoosi lähedalt turismitalust. Tschipsi ja Murli olid ilmselgelt väga rõõmsad meid jäll<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Shv9XBCOf8I/AAAAAAAAG2U/ls5kQFdsPt0/s1600-h/P4180217.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Shv9XBCOf8I/AAAAAAAAG2U/ls5kQFdsPt0/s320/P4180217.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5340140355034447810" border="0" /></a>e nähes ja lasid mõlemad kuuldavale tugeva tere-röhhi :)<br />Tagasi Morschachi poole sõites kuulsime järsku mägilehmakella helinat. Eks seda ole muidu ka pidevalt kuulda aga seekord oli helin kohe päris lähedal... ja siis pööras meie teele ette lehmakari. Igal lehmal oli kaelas kena laia rihmaga kell, mis paistiski olevat täpselt selline nagu turistidele lennujaamas ja lugematutes nännipoodides pähe(või kaela) määritakse.<br />Ja nii nad seal siis astusid...kõige viimane paistis olevat nooremapoole Muu, nii kui karjane temalt tähelepanu eemaldas, oli Muu kohe kõige lähema murututi kallal :D<br />Lõpuks pööras kari autoteelt ära ja meie sõitsime edasi Zugi, kus käisime taaskord idaeurooplase stiilis ära kellatornis, kuhu tegelikult tuleks võti küsida kõrvalolevast politseijaoskonnast. Aga meie läksime muidugi kohe ust näppima... mis oli taaskord avatud. Ja suur oli meie üllatus, kui kõige kõrgemal korrusel vaatas meile vastu tore pulmaseltskond :) Pulmalised olid loomulikult õnnelikud püha ürituse puhul, mis ilmselt tol päeval aset leidnud oli ja lubasid meil lahkelt torniakendest linna vahtida ja mõned pildid klõpsida. Soovisime noorpaarile õnne ja kiirendasime treppidest tagasi alla.<br />Meie tihedasse programmi mahtus veel Zürichi uus botaanikaaed, kus toimus kevadine võimas ko<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ShwDeFWQ_wI/AAAAAAAAG2c/5QD2bVox-eE/s1600-h/P4200253.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ShwDeFWQ_wI/AAAAAAAAG2c/5QD2bVox-eE/s320/P4200253.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5340147073521090306" border="0" /></a>nnakontsert ja ka vana botaanikaaed keset linna, kus lihtsalt kena istuda.<br />Vaadet linnale nägime ka ETH (Zürichi tehnikakõrgkooli) platvormilt.<br />Linnas saime näha ka suve alguse paraadi, mille puhul liiklus seisma pandi ja Schaffhausenile pühendatud päeva puhul visati meile kommi.<br />Programmi kuulus ka vanalinnatuur, kus ma näitasin vanu kirikuid ja rääkisin Lindenhofi legendist, et sinna ei tohi keegi elama asuda, sest muidu haarab see isik võimu üle Zürichi.<br />Ja mainimata ei saa jätta seda, kuidas naised Zürichi päästsid - kuna mehi ei olnud piisavalt lükati ka naistele selga sõjarüüd ja saadeti linna kaitsma, mille peale vaenlane nii suurt sõjaväge nähes kartma lõi ja taandus.<br />Peale laevasõitu Zürichi järvel saime näha ka seda, kuidas lumememm Bellevue platsil ooperimaja ees tuleriidal põlema pisteti - selle järgi, kui kiirelt lumemees põleb, ennustati pikka suve.<br />Ühe päeva pühendasime Alpamarele, kus jätkus tegevust kõigile, kes lasi alla torudest, kes ligunes mullivannis :) Võis rahule jääda.<br />Enne kojulendu anti lubadus tagasi tulla, sest Zürichis on veel parke ja üks mees seekord mäele lauatama ei jõudnudki :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6885382845365622004?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-63089240215188071952009-04-19T19:34:00.000+03:002009-05-20T22:07:51.206+03:00Vabandan tähevähesuse eest - viimasel ajal on kiire olnud. Aga veidi lähemalt siis aprilli tähtsündmustest.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ShEFzq4re7I/AAAAAAAAG18/e8mnLaLWiY4/s1600-h/P4180119.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 150px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ShEFzq4re7I/AAAAAAAAG18/e8mnLaLWiY4/s200/P4180119.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5337053418654235570" border="0" /></a><br />11.-14. aprill austasid meid oma kohalolekuga Indreku vanemad. Kuna aega oli vähe, siis võtsime kohe ette sõidu meie lemmikpaika Urnersee äärde. Jah, seesama ilusa värviga järv, kust lumised mäetipud üle sillerdava vee paistavad :) See ongi meie püha üritus - kõik külalised Urnersee äärde! Põhimõtteliselt sõitsimegi ümber järve ja läksime tagasi Zürichisse Luzerni poolt, ilm oli ilus päikseline ja soe. Pikema peatuse tegime Flüelenis, kus sõime kohalikus restos lõunat ja jalutasime pärast mööda järve äärt kalorid maha.<br />Ühe väikese kõrvalpõike käigus avastasime Stoosi suusakeskuse <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ShEEDRdeJKI/AAAAAAAAG1s/O6idw-G2pSo/s1600-h/P4180178.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ShEEDRdeJKI/AAAAAAAAG1s/O6idw-G2pSo/s200/P4180178.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5337051487683880098" border="0" /></a>lähistelt uskumatult toreda ja päris "Heliseva Muusika" stiilis mägede ja alpiaasadega piknikukoha, kus tegime ühes farmi ja külalistemajalaadses kohas tutvust kahe väga intelligentse miniseaga, Tschipsi - heleda stepselninaga ja Murli - tumeda <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ShEEgKvb0bI/AAAAAAAAG10/Y5bteOX2m70/s1600-h/P4180179.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 150px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ShEEgKvb0bI/AAAAAAAAG10/Y5bteOX2m70/s200/P4180179.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5337051984096383410" border="0" /></a>stepselninaga :)<br />Lisasime selle kena koha ka oma ametlikku ekskursiooniprogrammi.<br />Kuna esmaspäev oli Zürichis vaba päev ja ilm pidas ka kenasti vastu, siis otsustasime minna loomaaeda. Tegelikult oleks pidanud häirekellad juba selle peale tärisema hakkama, et esmaspäev oli vaba päev... :D Ja kui sellele lisada veel ka ilus ilm, siis võite arvata, mitu inimest tol päeval loomi vaatamas oli... Vihjeks võin öelda, et sealt parklast, kuhu meie oma tibukese lõpuks parkisime, viis meid loomade juurde eraldi buss!<br />Teisipäeva hommikul aga sõitsid meie VIP külalised rongiga mööda (juttude järgi) väga ilusat vaadetega turistiteed Milanosse oma puhkust jätkama. Et meil siin igav ei ole, seda tõestab fakt, et mõni päev hiljem pühkis üks veidi piiridest väljunud mägijõeke osaliselt Locarno lähedalt selle sama raudteetammi mööda mäekülge alla. Keegi õnneks viga ei saanud aga rongiliiklus peatati küll mõneks ajaks.<br />Ja kohe järgmisel päeval saabusid meie külalistetuppa Erge ja Oliver.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6308924021518807195?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-16968863484827146732009-04-12T18:25:00.009+03:002009-05-18T09:28:03.300+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SgL9ukRuqLI/AAAAAAAAG0o/EEWad6WnRx8/s1600-h/P3290410.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SgL9ukRuqLI/AAAAAAAAG0o/EEWad6WnRx8/s320/P3290410.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5333103885213935794" border="0" /></a>Palatinolt liikusime sujuvalt edasi <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Roman_Forum">Roman Forumile</a>, mida kutsuti ka lihtsalt Forumiks. Siin asusid iidse Rooma tähtsaimad ehitised ja koht ise oli kogu linna keskuseks.<br />Algselt oli Forumi kohal soine ala, mis kanalite süsteemiga kuivatati, ning põhimõtteliselt templeid täis ehitati :)<br />Keskajal aga oli enamus sellest nii tähtsast kohast lihtsalt prahi alla maetud ja Wikipediast leidsin, et 8.sajandil olla üks anonüümne reisimees kirjutanud, et Roman Forum oli juba tema reisi ajal päris viletsas olukorras. Ja kust oli pärit see nimetu reisija, no eks ikka Šveitsist :) Täpsemalt Einsiedelnist, mis on umbestäpselt see koht, kuhu me siin mõned õnnelikud oleme ühte väga toredasse ja hubasesse Alpenblick restosse sööma toimetanud ;)<br />Aga tagasi Roomasse...<br />Peale seda, kui Roman Forum prügimäeks muudeti (sinna oli kõigil lubatud tasuta prahti visata), tuli taaskord mängu ristiusu käsi. Täpsemalt vihjan hetkel ülaloleval pildil vasakpoolsele suurele valgete sammastega Antoniuse ja Faustina templile. Nimelt on nende sammaste sees suured vaod, mille tekitasid sinna tegelased, kes tahtsid templit (kui paganlikku ehitist) hävitada ja kirikute ehitusmaterjaliks muuta. Aga oh häda, vanad roomlased oskasid päris hästi ja osavalt ehitada - sambad on kõik ühes tükis ja lisaks sajandite jooksul veel ka päris sügavale oma kohale vajunud. Meile rääkis giid, kuidas sammaste ümber kinnitati paksud trossid ja erinevate vahenditega sikutati neid seal mitu päeva. Ja kui ükski sammas lagunemismärke ei näidanud, võeti seda, kui jumala ilmutust, et tema tahab just sinna templisse kiriku tekitada. 17. sajandil saigi templist San Lorenzo in Miranda kirik( mis on praegu üldiselt avalikkusele suletud, kuid sisse pääseb sinna neljapäeviti 10.00-12.00).<br />Sammastest rääkides... kõrvaloleval templil rohelise ukse ääres on kaks lillat sam<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sgs79pL4mFI/AAAAAAAAG1M/LRT-x9jpsvw/s1600-h/P3290419.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sgs79pL4mFI/AAAAAAAAG1M/LRT-x9jpsvw/s320/P3290419.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5335424113764243538" border="0" /></a>mast. Väga erilised sambad tõesti, sest meie giid väitis, et need on kaetud/tehtud maailma kõige kallima kivimiga - imperial porphyry marmoriga - sügav tumepunane või lillakas kivim.<br />Kalliks teeb ta fakt, et seda leidub maailmas vaid ühes kohas.<br />Rooma leegionärid avastasid selle kivimi Egiptusest ühe 1600m mäe otsast aastal 18 ja kasutasid orje, et seda kivimit umbes 300 aastat kaevandada. Jutud käivad, et paavst omab praegusel hetkel enamust sellest kallist materjalist. Ja juurde seda ka kusagilt ei tule, sest ilma orjatööta ei ole võimalik seda kivimit kaevandada, lihtsalt nii raske on.<br />Lisaks, mis on väga huvitav... need samad rohelised pronksist uksed, mis on seal sajandeid seisnud, töötavad tänaseni. Vähe sellest, ka lukud töötavad ... veidi kahtlane tundus siiski see, et keegi olla ukse võtme ära kaotanud ;) Noh, väidetavalt veel paar aastat tagasi olla lukk töötanud.<br />Huvitav, milline tänapäevane uks veel sajandite möödudes täiesti töökorras oleks?<br />Aga peale Roman Forumi uudistamist, viis tee <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SgwpnEd_jHI/AAAAAAAAG1U/B_hqUxbkXiw/s1600-h/P3290452.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SgwpnEd_jHI/AAAAAAAAG1U/B_hqUxbkXiw/s320/P3290452.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5335685409718373490" border="0" /></a>meid edasi kõigi jumalate templi <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Pantheon_Rome">Pantheoni</a> juurde, sest pole suudetud kindlaks teha, kellele täpselt see ehitis pühendatud on. Panthenon Roomas on üks paremini säilinud ehitisi, mis on ka kogu oma ajaloo vältel pidevalt kasutuses olnud. Huvitav fakt on näiteks see, et praegu katoliku kirikuna kasutuses oleva hoone kuplil on klaasist tipp (mis meie külaskäigu ajal veidi vett läbi lasi)...igatahes, selle kupli kõrgus ja sisemine diameeter on mõlemad 43,3m.<br />Laveerisime mööda ühest rooma leegionäri riietuses tüübist, kes 10euri eest pilti teha käskis ja läksime sisse. Võib öelda, et tundsin ennast seal sees ikka päris tillukesena, peakohal kõrgus kuppel, kust veidi valgust ka sisse paistis, mis seda tunnet veelgi süvendas. Kui me aga väljuma hakkasime, avastasime oma rõõmuks, et olime oma külastuse rihtinud täpselt ajale napilt enne seda, kui Pantheon turistidele suleti... Kusagil midagi kirjas ei olnud aga üks turvamees väitis, et seal algab kohe püha üritus :)<br />Enne Trevi purskkaevu käisime veel ära ka kinos. Ei tasu ärrituda... läksime kenasti ühe 3D kino reklaami õnge, kus meile näidati päris huvitavat filmi Rooma ajaloost ja pärast boonusena ka ühte eelajalooliste elukate filmi + sain Rooma <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://lh5.ggpht.com/_qm51PgRkDyo/Sgw2Jt4CwyI/AAAAAAAAG1c/GKSrurygYwI/s1600-h/P3290455.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://lh5.ggpht.com/_qm51PgRkDyo/Sgw2Jt4CwyI/AAAAAAAAG1c/GKSrurygYwI/s320/P3290455.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5335699199088575266" border="0" /></a>turistiraamatu ka veel. Ühel hetkel selle Rooma ajaloo filmis, näitas rotte, kes mööda ühe tüübi jalga üles ronisid...muidugi lasti samal ajal tooli alt mööda säärt veidi õhku, mille peale mina MUIDUGI üle saali röögatasin :P Lõpp hea, kõik hea...rotte polnud ja meie seadsime sammud Trevi purskkaevu poole.<br />Legend ütleb, et tuleb visata münt või 3 münti üle vasaku õla, siis on kindlustatud, et tuled tagasi Rooma. Kui viskad 2 münti, leiad armastuse Roomast ja kui 3, siis kas abiellud või lahutad. Meie viskasime 1 mündi.<br />Aga ei lastud meil seal kaua ilu nautida... vähe sellest, et purskkaevu ümbrus turiste paksult täis oli, ligines meile taaskord üks fotokaga tüüp, kes kohe absoluutselt ei tahtnud aru saada, miks me temalt pilti osta ei soovi. Pidin mitu korda küsima, kui palju ta pildi eest tahab (ise juba aimates 5 euro juttu) ja sain alustuseks vastuseid, et paar raha vaid! Ja kui ma lõpuks selle 5euri talt välja pigistasin ja mainisin, et ma ikka ei taha, siis ta küsis veel, et aga kui palju ma siis oleksin nõus maksma :D Meenutas veidi Keenia trippi, kus selle peale, kui hinda kuskil küsisin, vastati: "Aga kui palju sul on" ...huumor.<br />Jalutasime tagasi hotelli poole ja Piazza Baberinil avastasime, et on juba pime ja kõht ka tühi. Astusime sisse ühte kenasse keldrirestosse. Alustuseks oli kõik tore... kuni saime kätte tellitud eelroa, milleks pidi menüü järgi olema külm juurvilja vaagen. Kahtlase minevikuga (ilmselt) juurviljad olid aga auravad, kui nad meie lauani jõudsid ja minu küsimuse peale, et kas on ikka õige asi, sain kelnerilt vastuseks: "Aga nii on ju parem" + üllatunud näo. Jällegi...huumor. Ülejäänud söögiga võis aga igati rahule jääda ja lisaks käis kokk ise meile head isu soovimas, mis meie meeli veidi rahustas.<br />Peale sööki olid jäänud alles veel läheduses asuvad Hispaania trepid, mille me kiirelt ka üle vaatasime. Lisaks saime veel selgitada ühele meeleheitlikule roosimüüjale, et me ikka roose ei taha... Isegi minu allergia jutt ei aidanud, selle peale torkas tüüp roosi mulle otse nina alla... hea et ma päriselt allergiline ei ole :) Muidu oleks võinud see kohtumine kehvasti lõppeda...<br />Vahepeal oli kell jõudnud juba üheteiskümne ligidale ja oli aeg hotelli unele minna, sest takso pidi meid lennujaama viima kell 5!<br />Kui selgus, et rongi meie lennuki väljumise ajaks lennujaama ei lähe, uurisime hotellist erinevaid võimalusi, mis lõppesid 60eurose takso jutuga. Meile see number väga ei meeldinud, seega võtsime ühendust Indreku sõbraga, kes meile kenasti 45eurose takso tellis. Lisaks saime teada, et linnavalitsus olla kehtestanud fikstariifi Roomast lennujaama... 45eur! Aga mis siin imestada, keda ikka tõmmata, kui mitte turisti :)<br />Kell 5 hommikul helistas taksojuht ise ja ütles, et ta on ukse ees. Sõit läbi öise Rooma 30 alas 70-ga ja hiljem 60 alas linnas 120-ga saavutas kiirteel 140km tunnikiiruse. Kas ma võin siia veel lisada, et samal ajal vahtis taksist midagi oma ulmeliselt ekraanilt...et luges hommikusi uudiseid või midagi :D Äratas üles küll.<br />Lennuk.<br />Tere Zürich.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-1696886348482714673?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-58225943337154899462009-04-11T17:21:00.000+03:002009-05-18T09:28:03.301+03:00Silmad lahti ja kohe suund <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Colosseum">Colosseumi</a> poole. Suureks ül<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SgBDwYU-JJI/AAAAAAAAG0I/jHhL6snQSJY/s1600-h/P3290375.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SgBDwYU-JJI/AAAAAAAAG0I/jHhL6snQSJY/s320/P3290375.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5332336457249858706" border="0" /></a>latuseks avastasime, et Via dei Fori Imperiali, see suur 2-4 realine tee, mis Monumento a Vittorio Emanuele II juurest Colosseumi juurde viib, oli autodest täiesti tühi ja inimesed ja turistid olid selle täielikult vallutanud va. muidugi paar carabinieri bussi, mis vahel edasi tagasi sõitsid. Imestasime, tegime pilti ja astusime edasi.<br />Plaan oli minna elusa giidiga vaatama eelpool mainitud suurt ehitist ja veel ka Palatinot( koht, kus Rooma alguse sai).<br />Colosseumi ees murdsime läbi suveniirimüüjate müürist ja jõudsime välja ekskursioone ja giide pakkuvate "müügimeeste" müüri juurde. Peale mõneminutilist otsingut leidsime üles tüübi, kes meile reedel meelde jäi. Imekombel su<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SgBGRc3LF8I/AAAAAAAAG0Q/hDPJsaNS3Y8/s1600-h/P3290387.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SgBGRc3LF8I/AAAAAAAAG0Q/hDPJsaNS3Y8/s320/P3290387.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5332339224425994178" border="0" /></a>utis see tüüp oma pakkumisi edastada absoluutselt mittehäirival moel. Ostsime piletid Colosseumisse 12eur + giid 8eur (boonusena ka Palatino) ja mina sain veel noorukina (alla 25) soodustust ka. Loomulikult lendas hiljem paar kildu mu ülimalt osava ajastamise pihta, kui oma id-kaarti ja sünniaega näitasin :D<br />Giid oli meil äge, rääkis sujuvalt ajaloost, viskas kildu ja oli muidu muhe oma itaalia varjundiga inglise keelt rääkides.<br />Tegelikult ma arvasin, et Colosseum on veel suurem ja veel võimsam aga ikkagi jättis ta päris tõsise mulje. Ja kui mõelda veel, mis seal aegade jooksul kõik toimunud on... Kui palju surma, tapmisi, hirmu ja samas, kuidas see kõik meelelahutuse nime all rahvale rõõmuks areenile toodi. Ühest külest tundsin rõõmu, et lõpuks sinna jõudsin ja teisalt veidi kõhedust... väidetavalt on seal aegade jooksul tapetud üle 500 000 inimese ja üle miljoni metslooma (sh. lõvid, tiigrid ja muud eksootilised elukad).<br />Käisime treppidest üles ja alla, vaatasime "põrandal" asuvat labürinti, kust metsloomi gladiaatoritele mängimiseks üles tõsteti ja viskasime silma peal<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SgLdk7HVorI/AAAAAAAAG0Y/9m0x4z_32fY/s1600-h/P3290390.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SgLdk7HVorI/AAAAAAAAG0Y/9m0x4z_32fY/s320/P3290390.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5333068535173587634" border="0" /></a>e ka kõige tähtsamale kohale Colosseumi pingiridades, kus on istunud mõned väga VIP mehed.<br />Ühelt rõdult avanes vaade <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Arch_of_Constantine">Constantinuse võiduväravale</a>, mis on pühendatud tema võidule Marcus Aurelius Valerius Maxentiuse üle 28.oktoobril 312 aastal. Ja on üks viimaseid ehitatud võiduväravaid, mis on tänaseni säilinud.<br />Värava ees olev muruplats ei ole aga vähem tähtis. Ringikujuline kõrgendik asub täpselt ühe Colosseumi väljapääsu ees, kust kõndisid välja ellujäänud gladiaatorid, et minna puhkama ja veini jooma just sinna samale kõrgendikule.<br />Teisel pool Colosseumit asub aga värav, kust kanti või lohistati konksudega välja areenil surnud gladiaatorid ning viidi seejärel Colosseumi alla ruumidesse, kus laibal ka kindluse mõttes kõri läbi kõigati.<br />Peale küsimusteringi, kus selgus, et Colosseumi ülemistel pingiridadel toimusid gladiaatorite mängude ajal seksorgiad, kus mees olla maksnud rohkem kui naine, oli aeg liikuda edasi <span style="font-weight: bold;">Palatino</span> poole. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SgLtrKIDHQI/AAAAAAAAG0g/8h8pXbY06VE/s1600-h/P3290395.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SgLtrKIDHQI/AAAAAAAAG0g/8h8pXbY06VE/s320/P3290395.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5333086234468359426" border="0" /></a>Seal oli meie giidiks hoopis üks šoti poiss, kes rääkis hoopis huvitava kõlaga inglise keelt, millest siiski oli võimalik täiesti aru saada.<br />Alustuseks peatusime keiser Domitiani privaatvõimla juures, mille kohta Wikipedia väidab, et võibolla oli see hoopis aed, mis kujundati kreeka staadioni moodi. Oli see üks või teine - suur ja marmorsammastega kaunistatult oli see muljetavaldav kindlasti.<br />Palatino on üks(ja keskmine) seitsmest künkast, millele Rooma rajati ja legendi järgi(mis järjest rohkem arheoloogiliste väljakaevamiste käigus kinnitust on leidnud) oli just sellel künkal ajaloolise rooma esimesi asulaid ja ka koobas, kus emahunt Romulust ja Remust elus hoidis.<br /><span style="font-weight: bold;">Legendi järgi</span> oli kaksikvendade isa sõjajumal Mars ja ema Vesta neitsi Rea Silvia. Aga Amulius, Rea Silvia kuri onu, kes juba oma venna vangi oli saatnud, käskis lapsed tappa. Mees, kellele ülesanne anti ei suutnud aga beebisid tappa, pani nad hoopis korvi ja saatis mööda Tiberi jõge pärivoolu, kust emahund nad üles korjas ning imekombel ellu jättis. Lapsed leidis koopast karjus Fausetulus, kes nad oma naisega koos üles kasvatas.<br />Kui poisid olid meheks kasvanud, tapsid nad oma kurja onu ning otsustasid Tiberi kaldale ise linna rajada. Kuna nad ei suutnud otsustada, kumb neist peaks valitsema hakkama, jätsid nad selle otsuse jumalatele. Kõigepealt nägi Remus lendamas 6 raisakotkast, kuid veidi peale seda märkas Romulus kahteteist kotkast ja seega pidi temast valitseja saama. Ühel päeval tegi Remus Romuluse üle nalja, et too olevat liiga nõrk, et linna ehitada. Romulus vihastas ja tappis oma venna.<br />Kui linn valmis, oli vaja elanikke. Romulus saatis laiali teate, et kõik võivad tulla tema uude linna elama. Ja elanikud tulid - kõik kriminaalid ja pätid, kes teistest linnadest välja aetud olid. Kuna kõik uustulnukad olid mehed, korraldas Romulus naiserööviretke lähedal asuvasse Sabiinide mägikülasse. (ajaloo üks esimesi pruudirööve) Hiljem pidasid roomlased suure peo, kus röövitud naistele joodeti lahjendamata veini, et nende meel roomlaste vastu lahkemaks muutuks... Nii saigi alguse Rooma.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5822594333715489946?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-84897188189874431462009-04-10T14:25:00.005+03:002009-05-18T09:28:03.301+03:00Päev kaks algas (minul)silmipimestava peavaluga...ilmselgelt oli selle põhjustajaks üks tume pudel õhtusöögi juurde, mis sisaldas <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SfbwXeeLaxI/AAAAAAAAGzQ/WMzn2xALb0M/s1600-h/P3280323.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SfbwXeeLaxI/AAAAAAAAGzQ/WMzn2xALb0M/s320/P3280323.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5329711495146859282" border="0" /></a>veinisarnast mullidega vedelikku ja läks alla nagu limonaad :P Nimeks joogil Ambasciatori...oleks võinud ju arvata aga ei, on vaja igasugu kelnereid uskuda...<br />Aga hoolimata minu olukorrast ei saanud ju ometi päeva sellises linnas raisku lasta. Otsutasime ( või noh pigem Indrek otsustas minu eest ka:), et laupäev on turistibussipäev.<br />Hotelli vastuvõtust müüdi meile lahkelt pilet ja tõmmati kaardile joon, kuidas bussi peatuskohta saab. Tore ja sõbralik teenindus.<br />Päikseprill ette ja linna! Hommikusöök koosnes mõnusast pizzast, mille hotelli kõrvalt poest saime ja Piazza della Republical purskkaevu äärel istudes ära sõime. Ramaantttikkaaaa... :D HAhaa<br />Hommikusööki pakuti muidu ka hotellis aga sinna ei jõudnud me ühelgi päeval ;) Ei kahetse ka väga.<br />Igatahes peale pizza-coke allalaadimist liikusime mööda kaardile tõmmatud joont oma kahekordse panoraambussi poole. Umbes 10 minuti pärast olimegi kohal, et aga päev igav ei oleks, siis mai<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SfbzMp7tXiI/AAAAAAAAGzY/tAeWusqX934/s1600-h/P3280233.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SfbzMp7tXiI/AAAAAAAAGzY/tAeWusqX934/s200/P3280233.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5329714607779831330" border="0" /></a>niti meile ka, et linnas toimuva protesti pärast võib esine<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sfbzn7O6FZI/AAAAAAAAGzg/tVlogaFLAsE/s1600-h/P3280235.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sfbzn7O6FZI/AAAAAAAAGzg/tVlogaFLAsE/s200/P3280235.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5329715076280227218" border="0" /></a>da tõrkeid ajakavas ja vaatamisväärsuste järjekorras... noh põnev. Ja ühe lisana nägimegi ka selle protesti ära... ühel pool väljakut olid protestijad punalippudega ja teisel pool umbes poole rohkem Carabiniere :) Aga kõik tundus väga rahumeelne...kedagi kividega ei loobitud ja kedagi minema ei lohistatud...jama.<br />Bussituur iseenesest oli lahe ja ka ilm oli selliseks asjaks rohkem kui sobilik. Täielikus päikesesäras ei oleks eriti tahtmist olnud seal katusel praadida ja mööda linna loksuda ;) Meie CiaoRoma tuur sisaldas endas 15 peatust tähtsamate monument<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sfb4tWK32sI/AAAAAAAAGzo/gNQofBEjVnc/s1600-h/P3280299.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sfb4tWK32sI/AAAAAAAAGzo/gNQofBEjVnc/s320/P3280299.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5329720666968545986" border="0" /></a>ide ja vaatamisväärsuste lähedal.<br />Meie peamiseks sihtpunktiks oli Vatican ja St.Peteri basiilika, kuna meil oli poole päeva pilet (15eur nägu) ja aega raisata ei olnud ja tähtsaim asi oli vaja kohe ära näha :o)<br />Jah...seekord me juuresolevalt pildilt paistva järjekorra pärast(mis kaadrisse ära ei mahu :) Vaticani ega St.Peteri basiilikasse sisse ei läinud, sest siis oleks meie bussipilet kehtivuse kaotanud ja kuna eesmärgiks oligi nende kolme päeva jooksul Rooma kesklinnast üldine ülevaade saada, siis olime ka sellega rahul ja saatsime kinnituseks vanematele pühast kohast postkaardi :)<br /><span style="font-weight: bold;">Vatikan</span> on oma 44 hektari ja 824 elanikuga (2008 a. andmetel) maailma väikseim (linn)riik. Peamised etnilised grupid on itaallased ja šveitslased :)<br />Ametlikult kinnitas šveitslastest palgasõdurid paavsti ihukaitsjateks 22 jaanuaril 1506 aastal Paavst Julius II, kuid šveitslasi olid palganud ka juba varasemad paavstid. Paavsti ihukaitsesse saavad Šveitsi ja Püha Tooli vahelisel kokkuleppel vaid Rooma Katoliku usku meessoost Šveitsi kodanikud. Vatikanis on peamiseks keeleks itaalia keel, kuid kaardiväelased kasutavad käskluste andmiseks saksa keelt, samas kui vande annavad kõik oma emaleekes ( saksa, prantsuse või itaalia keeles).<br />Huvitava faktina on paavst hetkel ainus absoluutne monarh terves Euroopas. Vatikani Linnriigi valitsusel on unikaalne struktuur. Paavst on sõltumatu riigist ja Vatikani Linn on linn-riik, mis on selgelt eraldiseisev osa Rooma-Katoliku Kiriku keskvõimust, mida tuntakse ka kui Püha Toolina ning mis eksisteeris kaua enne 1929. aastat, kui Vatikanist sai ametlikult linn-riik.<br />Hetkel on ametisolev paavst Benedictus XVI, sünnijärgse nimetusega Joseph Alois Ratzinger(hüüdnimega rotveiler), kes sündis Bavaria’s Saksamaal. Itaallasest kardinal Giovanni Lajolo teenib hetkel Paavstliku Komisjoni Presidendina Vatikani Linnriigis. Ta nimetati ametisse paavst Benedictus XVI poolt 11. septembril 2006. aastal.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SfcAeLchO5I/AAAAAAAAGzw/qhJlzAvyTrs/s1600-h/P3280286.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SfcAeLchO5I/AAAAAAAAGzw/qhJlzAvyTrs/s200/P3280286.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5329729202484755346" border="0" /></a><br />Järgmiseks jäi meie teele<span style="font-weight: bold;"> Castel St.Angelo</span>(vasakul) - Rooma imeraatori Hadrianuse mausoleum. Valmis see, hiljem ka kindlusena kasutatud rongikujuline mausoleum, aast<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SfcDzmqJh9I/AAAAAAAAGz4/xB2K_r2dXqc/s1600-h/P3280338.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SfcDzmqJh9I/AAAAAAAAGz4/xB2K_r2dXqc/s200/P3280338.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5329732869101815762" border="0" /></a>atel 135-139. Ja ka sellest nn. paganlikust ehitisest võeti ehitusmasterjali, et ehitada kristlikke kirikuid ja Hadrianuse hauast võeti ära(rööviti?) sambad, et kaunistada St.Peteri basiilikat...<br /><span style="font-weight: bold;">Palatino</span>(paremal) on tähtsaim seitsmest künkast, millele Rooma rajati ja lisaks kõige vanem osa linnast. Aga sellest kohast kuulsime palju detailsemalt hoopis pühapäeval, nagu ka Colosseumist, kui elusa giidiga ekskursioonile läksime.<br />Ühesõnaga oli see bussiekskursioon parim viis kiirelt tähtsamatele kohtadele kõrvaklapigiidiga pilk peale heita.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SfcHSv8NvPI/AAAAAAAAG0A/xgw2mfwqD-c/s1600-h/P3280369.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SfcHSv8NvPI/AAAAAAAAG0A/xgw2mfwqD-c/s320/P3280369.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5329736702704336114" border="0" /></a><br />Peale bussisõitu läksime tagasi hotelli, puhkasime veidi ja läksime Indreku klassikaaslase Giovanniga Iirimaa aastast kokku saama.<br />Tema viis meid tõelisesse Itaalia restosse, kus saime ülimalt head pizzat (päris pizzaahjus tehtud:) ja kohtusime väga jutukate itaallastega :D<br />Oli ütlemata meeldiv õhtu hea söögi ja toredate inimestega.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-8489718818987443146?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-4577518677264510252009-04-01T13:03:00.012+03:002009-05-18T09:28:03.301+03:00Kell 4.30 reede hommik, 27.märts - Zürich, Šveits (Marit ja Indrek ärkavad kõikvõimalike äratuskellade helina peale)<br />Kell 9.00 reede hommik, 27.märts - Rooma, Itaalia (Marit ja Indrek saabuvad kohale)<br /><br />Fiumicino lennujaamast istusime rongi peale ja hakkasime Rooma vanalinna poole sõitma. Umbes 30 minutit, pidi sõit kestma. Meeles oli veel see, kuidas Zürichi rongijaamast paari minutiga sujuvalt lennujaama vurasime... Aga Roomas asjad nii ei käi... umbes 15 minuti pärast peatus rong keset tundmatut välja...(varemeid veel näha ei olnud).<br />Küsisime ühe kohaliku onu käest, et kui kaua siin seisame siis? Onu laiutas käsi ja ütles midagi, mis võis tähendada, et siis kui rongijuht kohvi ära joob, siis võibolla läheme edasi aga võibolla ei lähe ka... aega on.<br />Statzione Termini ehk üks peamisi rongijaamu Rooma kesk<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SdNHxHlxcuI/AAAAAAAAFuA/gsgpp7QJAo8/s1600-h/P3280224.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SdNHxHlxcuI/AAAAAAAAFuA/gsgpp7QJAo8/s320/P3280224.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5319674494031327970" border="0" /></a>linnas oli suur ja veidi segadust tekitav aga järgides masside liikumist suutsime ennast sealt siiski elusalt välja murda. Vahepeal uurisime veel, et mis kell peaksime jaamas olema, et esmaspäeval oma 6.50 lennule jõuda ja tuvastasime, et nii vara rong ei sõidagi :)<br />Elu on seiklus!<br />Paar minutit jalutamist ja olime kohal <span style="font-weight: bold;">Piazza </span><span style="font-weight: bold;">della Republical</span>. Nagu pildilt näha, väljaku keskel troonis loomulikult suur purskkaev(Naiaadide ehk veenümfide kujudega) ja taamal paistavad Santa Maria degli Angeli varemed. Algselt asusid selle väljaku asemel <b>Diocletiani termid</b>, mis olid suurimad Rooma avalikest saunadest. Rooma imperaator Diocletian (suur kristlaste tagakiusaja) lasi ehitada termid aastatel 298-306, kasutades selleks üle 40 000 kristlasest orja aga termid said suured ja võimsad, mahutasid umbes 3000 roomlast. Need termid olid kasutusel kuni aastani 537, kui Gootid (Ida Germaani hõimud) lõhkusid akveduktid, mis termidesse vett tõid.<br />Ümber selle kena purskkaevu käis tüüpiline Itaalia liiklus, kus sõiduridadest polnud haisugi ja iga sekundi tagant andis keegi signaali või vehkis niisama kätega:) Ületasime elusalt väljaku ja liikusime oma lähedal asuvasse hotelli, viskasime kohvri üle ukse ja asusime Roomat avastama.<br /><br />Esimene suund oli mööda Via Nationalet suure <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SdNXcsfbaZI/AAAAAAAAFuI/R56YFGXUR7w/s1600-h/P3270011.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SdNXcsfbaZI/AAAAAAAAFuI/R56YFGXUR7w/s320/P3270011.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5319691735345621394" border="0" /></a>valge <b>Monumento Nazionale a Vittorio Emanuele II</b> poole, mis on pühendatud Victor Emmanuelile, esimesele ühendatud Itaalia kuningale. Monumendi disainis Giuseppe Sacconi aastal 1895 aga valmis sai see alles 1935 aastal.<br />Praegu kestavad renoveerimistööd, mida alustati 2007 suvel.<br />Monument on iseenesest väga muljetavaldav - kõrge ja valge. Ehitamiseks kasutati valget marmorit, mis toodi kohale Botticino linnast samas aga peab mainima, et tegelikult hävitati selle austusavalduse ehitamisega ära osa ajaloolisest kapitooliumist.<br />Paari sammu kaugusel asub aga <span style="font-weight: bold;">Palazzo Venezia</span>, mis oli üks esimesi Rooma renessanssi stiilis ehitistest. Arvake, kust saadi ehitusmaterjali? No eks ikka Colosseumi varemetest ! Selline käitumine<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SdNv2dmTZLI/AAAAAAAAFuQ/oE3NueHq6HY/s1600-h/P3270009.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SdNv2dmTZLI/AAAAAAAAFuQ/oE3NueHq6HY/s320/P3270009.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5319718566303589554" border="0" /></a> oli täiesti tavaline kuni paarsada aastat tagasi see ära keelati.<br />1917 aastal omastas selle hoone aga Mussolini, kes oma rõdult palju kõnesid pidas suurtele rahvahulkadele all Piazza del Venezial.<br /><br />Teisel pool suurt ja valget monumenti asub valgest marmorist <span style="font-weight: bold;">Colonna Traiana</span>, püstitatud 113 aastal ja on 40m kõrge ja üleni kaetud relieefidega. Reljeefid kujutavad endast Traianuse sõjaretke aastal 100 praegusele Rumeenia aladele. Samba sees on keerdtrepp, mis viib üles samba nn. katusele, kuid kahjuks on see avalikkusele (turistidele) suletud.<br />Sealt edasi Colosseumi poole jalutades palistasid meie teed erinevad varemetes majad ja forumid.<br /><span style="font-weight: bold;">Mercati Traianei </span>(2.sajandi ostukeskus 150 poega),<br /><span style="font-weight: bold;">Foro di Augusto </span>(aastal 2 e.Kr ehitatud väljak keiser Augustusele, tähistamaks tema võitu Brutuse ja Cassiuse üle. Väljaku keskel oli ka 14m kõrgune Augustuse kuju, millest on säilinud vaid fragmendid käest, jalajälg ning on teada, et pool kujust asub maetuna Via dei Fori Imperiali all.)<br /><span style="font-weight: bold;">Foro di Nerva</span>, valmis aastal 97, kahjuks on enamus sellest Via dei Fori Imperiali all, ning säilinud on vaid osa Minerva templist. Kaks korintose sammast ja templi poodium minerva kujuga, mis jäi alles paavst <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SdN25IgONXI/AAAAAAAAFug/HLzrTWIdy6o/s1600-h/P3270117.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SdN25IgONXI/AAAAAAAAFug/HLzrTWIdy6o/s320/P3270117.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5319726308761941362" border="0" /></a>Paul V hävitustööst 1606 aastal, kui tal oli vaja marmorit ühel teisel ehitusobjektil...<br /><br />Mööda Via dei Fori Imperialit jalutades jõudsimegi lõpuks suure <span style="font-weight: bold;">Colosseumi</span> ette. Minu ettekujutus sellest võimsast ehitisest oli veidi erinev, kui see, mida nüüd nägin. Esiteks on jäänud filmidest mulje, et Colosseumi ümber käib tihe liiklus, nüüd aga täitsid autode kohta oma tiheda liiklusega hoopis turistid ja nn müügimehed, kes sõna "ei" tähendust absoluutselt ei mõistnud. Ja teiseks on püütud ilmselt erinevatel aegadel restaureerimistööde käigus kuidagi vana muljet taastada, mis aga minu meelest absoluutselt läbikukkunud üritus on olnud ja pigem auväärset hoonet kahjustanud on.<br />Tegelikult käiski liiklus kuni aastani 2002 ümber Colosseumi ja siis oli ka sissepääs sinna tasuta, siis aga pandi liiklus kinni ja vaatamisväärsuse külastamise eest on nüüd vaja maksta 12 eur per nägu. Aga see on siiski seda raha väärt ja kui veel 8eur giidi eest maksta, siis on pildi juurde olemas ka jutt :) Aga sellest täpsemalt veidi hiljem.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-457751867726451025?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-91861342683999294302009-03-27T12:13:00.000+02:002009-05-18T09:28:03.302+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SdCNkwwSadI/AAAAAAAAFt4/bCuxHMgWjHw/s1600-h/P3270113.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SdCNkwwSadI/AAAAAAAAFt4/bCuxHMgWjHw/s400/P3270113.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5318906822626798034" border="0" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-9186134268399929430?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-13081923365237595392009-03-25T14:55:00.009+02:002009-03-25T15:25:53.121+02:00Ilm on täiesti otsustusvõimetuks muutunud!<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Scoq0uaCw5I/AAAAAAAAFtY/9CRCycSnFk8/s1600-h/P3130343.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Scoq0uaCw5I/AAAAAAAAFtY/9CRCycSnFk8/s320/P3130343.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5317109395363120018" border="0" /></a><br />Paar päeva tagasi oli justkui juba kevad ja suvi peaaegu et kohe käega katsuda ja siis järgmisel päeval sadas lumi maha, mis paari tunniga täiesti ära sulas.<br />Vahel paistab päike ja on päris mõnus, siis aga sõidavad kohale täiesti hulluks ajavalt tumedad vihma/rahe/lörtsi pilved, mis umbes poole tunni pärast säravale päikesele ja niiii sini-sinisele taevale oma koha täiesti ilma võitluseta loovutavad.<br />No mine saa aru siis eks.<br />Kodust lahkudes tuleb arvestada, et võib olla kevadiselt soe, talviselt külm või sügiseselt vihmane ilm ja seda kõike paari tunniste vahedega ja mitu korda järjest :) Põnev iseenesest muidugi.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Scosmj30HUI/AAAAAAAAFtg/hCagjtJ_Ywo/s1600-h/P3140401.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Scosmj30HUI/AAAAAAAAFtg/hCagjtJ_Ywo/s320/P3140401.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5317111351040286018" border="0" /></a>Aga ühel eriti soojal laupäeval käisime Heleri juures Rorbases väikesel matkal/piknikul. No siis oli küll selline tunne, et talv enam tagasi ei tule...<br />Jalutasime mööda metsateid, kohtasime kohalikku vanaprouat, kes rääkis meile, kuidas välismaalsed tulevad Šveitsi ja kasutavad ära korralike šveitslaste poolt kinnimakstud sotsiaalhüvesid. Noh me noogutasime kaasa, mis seal ikka...<br />Pärast piknikku, teel tagasi kodu poole, kohtasime kohalikke laamasid, kes omanikke jalutasid. Laamad olid loomult väga lahked ja poseerisid kenasti pildi jaoks.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ScouxZB1RyI/AAAAAAAAFto/Ry1pA7GYEzc/s1600-h/P3160413.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ScouxZB1RyI/AAAAAAAAFto/Ry1pA7GYEzc/s320/P3160413.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5317113736131331874" border="0" /></a><br />Ja ühte järgnevat sooja kevadpäeva tähistasin selle aasta esimese jalutuskäiguga alla meie kodumäelt Uetlibergilt. Muidugi 900m kõrgusel oli veidi jahedam, kui all linnas aga vaateplatvormil päikese käes istudes oli siiski päris mugav veidi nina soojendada.<br />Lisaks olid mäel kohal ka hulljulged langevarjulendurid või kuidas iganes neid ka nimetatakse :)<br />Parima efekti saamiseks soovitan pildile klikkida ja täissuuruses seda vaadata.<br />Peale väikest pausi mäe otsas, tulin mööda terviserada mäest alla.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Scowbm2S4nI/AAAAAAAAFtw/Glt2ZOaMgqI/s1600-h/P3160416.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Scowbm2S4nI/AAAAAAAAFtw/Glt2ZOaMgqI/s400/P3160416.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5317115560907170418" border="0" /></a><br />Jah... omal jalal üles ronimiseks ei ole vorm veel valmis aga töö selle poole käib :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-1308192336523759539?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-52316036294533070752009-03-16T16:47:00.026+02:002009-03-18T21:00:59.370+02:00Siin ei ole midagi pikalt seletada, käisime kolmapäeval Genfis ja siin esitan lihtsalt mõned oma lemmikud ;) Ülejäänud, ka muidugi väga ägedad ja võimsad ja uued, on üleval Picasas...keda huvitab muidugi.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5oMhJgirI/AAAAAAAAFrA/7EM5gBUJfXE/s1600-h/P3110043.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 388px; height: 278px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5oMhJgirI/AAAAAAAAFrA/7EM5gBUJfXE/s400/P3110043.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313799174609734322" border="0" /></a><br /><br />Selle sinise unistuse kohta ütleksin, et see on küll mu lemmik Bugatti Veyron.<br /><br />Ja see oli ka üks esimesi pilgupüüdjaid selles hallis, esimene pilk võttis küll veidi pahviks, meeletud massid (olgugi, et tegemist kolmapäevaga) ja ilusad autod :)<br /><br /><br /><br />No Audid on mulle alati meeldinud aga see kosmoselaev minus küll tundeid ei tekitanud :P<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5qTKk_RXI/AAAAAAAAFrI/fFMWLsZizp0/s1600-h/P3110050.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 290px; height: 400px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5qTKk_RXI/AAAAAAAAFrI/fFMWLsZizp0/s400/P3110050.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313801487833318770" border="0" /></a><br /><br />Tegelikult oli Audi ikka päris kenasti esindatud, tekkis küll soov nii mõndagi mudelisse sisse istuda ja üldiselt nende boksist majanduskriisi välja ei paistnud.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5snDa5XMI/AAAAAAAAFrQ/Q7o_iVb8dAM/s1600-h/P3110055.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 343px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5snDa5XMI/AAAAAAAAFrQ/Q7o_iVb8dAM/s320/P3110055.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313804028532579522" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Kust aga kriis juba veidi piiluma hakkas, oli hoopis Maseratti boks. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5tKyrdt0I/AAAAAAAAFrY/FqT0MKAb9bw/s1600-h/P3110067.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 400px; height: 262px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5tKyrdt0I/AAAAAAAAFrY/FqT0MKAb9bw/s400/P3110067.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313804642513958722" border="0" /></a><br />Ei-ei...autod on jätkuvalt väga seksikad, mida ei saanud aga eriti öelda neid presenteerivate neiude kohta :P<br />Tundub, et esimene koht, kust raha säästma hakatakse, on modellid... Mida ilusam ja peenem modell, seda kallim tunnitasu ... kas pole loogiline.<br /><br />Prisma kleitide ja kalosse meenutavate kingadega nn. modellid ei tahtnud kohe kuidagi Maseratti stiilsesse aurasse sobida.<br /><br />Ka Ferrari boksi juures ei olnud erilist tunglemist märgata, võibolla oli asi selles, et ega seal midagi superägedat vaadata ei olnud...<br />Samas Lamborgini ja Koenigsegg panid küll südame kiiremini põksuma.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5-iNX8xvI/AAAAAAAAFtQ/0CwOd3RzKXo/s1600-h/P3110084.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5-iNX8xvI/AAAAAAAAFtQ/0CwOd3RzKXo/s320/P3110084.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313823736514529010" border="0" /></a>Rahvast oli ka tunduvalt rohkem, et pidin hea pildi pärast veidi võitlema :)<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5wCjE7SfI/AAAAAAAAFro/E5e1M9OjBD0/s1600-h/P3110088.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 302px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5wCjE7SfI/AAAAAAAAFro/E5e1M9OjBD0/s320/P3110088.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313807799421716978" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Järgmist halli kaunistasid oma kohalolekuga Lexused, mis kõik head välja nägid ja üldiselt jättis ka Lexuse boks väga hea mulje.<br />Järgmiseks püüdis aga silma ABT oma tuunitud Audidega...spetsiaalselt teile mõeldes Maarit ja Kadi-Britta ;)<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5xlZ2oYMI/AAAAAAAAFrw/ZJ81d5girs8/s1600-h/P3110155.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5xlZ2oYMI/AAAAAAAAFrw/ZJ81d5girs8/s320/P3110155.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313809497752887490" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5x6C2DNnI/AAAAAAAAFr4/m1-eqZo1jpI/s1600-h/P3110157.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5x6C2DNnI/AAAAAAAAFr4/m1-eqZo1jpI/s320/P3110157.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313809852353689202" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5y39DxIgI/AAAAAAAAFsA/ic9_wPH3zjI/s1600-h/P3110164.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5y39DxIgI/AAAAAAAAFsA/ic9_wPH3zjI/s200/P3110164.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313810915952501250" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br />Pärast silmailu paistis oma koledusega välja ideeauto AIR. Pakun huupi, et sisse saab autosse, kui vajutada AIR nupule ning siis imetakse reisijad kiirelt masinasse...<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5zY9MqmQI/AAAAAAAAFsI/LOJIFhMFlqE/s1600-h/P3110171.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 150px; height: 200px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb5zY9MqmQI/AAAAAAAAFsI/LOJIFhMFlqE/s200/P3110171.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313811482925504770" border="0" /></a><br />Peab ütlema, et Genfi autoshow pakkus tõsiselt palju vaatamist, mõeldud oli tõesti kõigile... AIR looduse sõpradele ja isegi emodele on nüüd olemas täiesti oma auto.. Emo! Mis ma oskan öelda eks..<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb50TJcRGsI/AAAAAAAAFsQ/uzBw1P1hat0/s1600-h/P3110186.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb50TJcRGsI/AAAAAAAAFsQ/uzBw1P1hat0/s320/P3110186.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313812482644581058" border="0" /></a><br />Aga tagasi silmailu juurde.<br /><br />Mu suured lemmikud Aston Martinid... selle boksi ette oleks tahtnud laagrisse jääda ja lõputult pilte klõpsida :D<br />Aga peale mõningasi unistusemomente oli vaja edasi liikuda, sest Rollsid juba kutsusid...<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb51rbDeu7I/AAAAAAAAFsY/uCiuwDPNso8/s1600-h/P3110208.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb51rbDeu7I/AAAAAAAAFsY/uCiuwDPNso8/s320/P3110208.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313813999200943026" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br />Mansory poolt tuunitud masinate hulgast leidsime mõlemad Indrekuga, mida vaadata...<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb52yRNYFUI/AAAAAAAAFsg/WiKqDF1bo4s/s1600-h/P3110233.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb52yRNYFUI/AAAAAAAAFsg/WiKqDF1bo4s/s320/P3110233.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313815216328807746" border="0" /></a><br />Minu pilku püüdis Porsche Cayenne<br /><br />Ja Indreku naelutas mitmeks minutiks kohale, kes muu, kui Veyron.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb53bvZFt-I/AAAAAAAAFso/2Piyiq68lJ8/s1600-h/P3110222.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb53bvZFt-I/AAAAAAAAFso/2Piyiq68lJ8/s320/P3110222.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313815928805636066" border="0" /></a><br /><br /><br /><br />Mina, kui suur Ameerika raua austaja, ootasin kannatamatult, millal me ükskord Dodge boksi jõuame. Ja milline oli mu pettumus, kui loodetud Viperi asemel vahtis mulle vastu hoopis Lotus, millele oli Dodge märk otsaette teibitud... Ning lähemal uurimisel selgus, et ka sisemiselt oli tegemist Lotusega.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb54f_deTaI/AAAAAAAAFsw/JLLHlUMvAq0/s1600-h/P3110248.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb54f_deTaI/AAAAAAAAFsw/JLLHlUMvAq0/s320/P3110248.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313817101350096290" border="0" /></a><br /><br /><br />Samas, seal kohe kõrval boksis nägi aga uus ühekohaline Mercedes küll põnev välja :P<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb55WP3qpII/AAAAAAAAFs4/cRkq8e9FsZ8/s1600-h/P3110260.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb55WP3qpII/AAAAAAAAFs4/cRkq8e9FsZ8/s320/P3110260.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313818033467860098" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Jätkuvalt olen vaimustuses BMW 7 seeria ActiveHybridi mudelist ja 6 seeria välimusest :)<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb56aDxhYOI/AAAAAAAAFtA/KeOd2COIr7o/s1600-h/P3110269.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb56aDxhYOI/AAAAAAAAFtA/KeOd2COIr7o/s320/P3110269.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313819198451966178" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br />Ja viimases hallis pakuti võimalust velgede peale mõistus kaotada... milline valik.<br />Jumal tänatud, et mul autot ei ole :)<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb57DKftxgI/AAAAAAAAFtI/vPKdt9_S7qo/s1600-h/P3110312.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sb57DKftxgI/AAAAAAAAFtI/vPKdt9_S7qo/s320/P3110312.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5313819904630965762" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Kui hallid läbi uuritud, astusime sisse BMW boksi VIP loungesse ja võtsime väiksed joogid. Hea on omada tutvusi erinevates kohtades ;)<br />Päeva lõpuks olime kõik väsinud aga õnnelikud :) Ronisime meid Zürichist kohale toonud BMW X5-te ja vurasime Genfi kesklinna õhtusöögile.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5231603629453307075?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-702835170240651872009-03-12T11:57:00.006+02:002009-03-15T02:00:08.699+02:00Esmaspäeval ärkasime mõistlikult vara..umbes 9 ajal ja liigutasime ennast Zürichi kesklinna. Ja nagu arvata annab, siis sadas meile kaela midagi vihma ja lume ja rahe vahepealset või oli see kõik korraga...<br />Igatahes ei lasknud mina meid sellest üldse häirida ja vedasin tšikke mööda tänavaid ringi, vahepeal muidugi ka shoplesime. Eriti huumor oli Globuse (veidi nagu Stockmann) toiduosakonnas :D Kus Kadi lihtsalt hullus... nii tore vaadata :P Muidugi tähendeb see nüüd, et ma pean suvel oma suurima kohvriga tulema, sest tellimused on juba sisse antud...<br />Peale poode tutvustasin loomulikult ka vanalinna ja rääkisin tähtsatest tornidest ja olulistest majadest. Leidsime ka väga põneva nimega hotelli...<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sbo0Fxw0g3I/AAAAAAAAFqg/IVmhuHnY3-8/s1600-h/P3090280.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sbo0Fxw0g3I/AAAAAAAAFqg/IVmhuHnY3-8/s320/P3090280.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5312615984299017074" border="0" /></a><br /><br />Ja siiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiis oli aeg minna juustupoodi!<br /><br />Maitsesime juustu ja hingasime sisse erinevaid (VÄGA huvitavaid) aroome... Sooritasin ka haisujuustu ostu, mille müüjapoiss lahkelt vaakumpakendisse pakkis, mis haisu aga eriti levimast siiski ei takistanud.<br />Juustud ostetud, korjasime ka Indreku tööjuurest oma kampa ja läksime koju, kus Kadi-Britta meile sööki tegi... pasta carbonara/funghi riivitud juustuga :)<br />Siinkohal edastan kõigi ees tänu söögi eest K-B´le ja Liinale seltsonna eest :P<br />Ülejäänud õhtu koosnes asjade kohvritesse mahutamisest ja hommikul ...või ütleme siis normaalse inimese päeval, kell 11, viisime kaks tükki lennujaama...tükid tundusid üldiselt rahul olevat.<br /><br />Ja lõpetuseks tänan veel ka hea lõhnaga kinkide eest ;) Loodan, et Indrek neid salaja söömas ei käi :D Ja ka ehted on juba kiidusõnu kuulnud ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-70283517024065187?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-74692247086092831122009-03-08T18:12:00.014+02:002009-03-13T11:49:14.585+02:00Pühapäeval oli kavas külalistele näidata, et jah, meil tõesti on siin mäed ka.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sbk5QJ8hRJI/AAAAAAAAFp0/PYHzxmgsXVY/s1600-h/P3080220.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 150px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sbk5QJ8hRJI/AAAAAAAAFp0/PYHzxmgsXVY/s200/P3080220.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5312340185170658450" border="0" /></a><br />Otsustasime sõita veidi Alpide poole, sest Zürichi ilm tõestas ennast taas ja võimaldas mul lausuda veel üks kord :<br />"Siit näeb muidu mägesid ka aga täna ei ole pilvede tõttu ette nähtud..."<br />Pakkisime tšikid autosse ja liikusime mööda vaadetega teed veidi lõuna poole.<br />Väga tore ja meelt rõõmustav oli kuulata kommentaare stiilis : "Näe...lambad... näe jakid(umbes karvased lehmad või midagi sellist)...näe kui ilusad vaated ja majad" ja siis lõpuks algas kõige suurem ohkimine, <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sbk2dDHXGzI/AAAAAAAAFps/-WCxIzMEcfw/s1600-h/P3080215.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/Sbk2dDHXGzI/AAAAAAAAFps/-WCxIzMEcfw/s320/P3080215.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5312337108140497714" border="0" /></a>sest vaatevälja ilmusid üle 1500m mäed ;)<br />Täitsa tuttav tunne tuli kohe peale.<br /><br />Esimene peatus oli ilusa järve ääres...kes on meil külas käinud, need teavad ;) Oleme järjekindlalt kõik oma kallid külalised sinna viinud ja siiani on wow efekt alati olemas olnud.<br />Fotohullud muudkui klõpsisid ja tegid ilusaid pilte.<br />Ka minu ilusapilditeooria leidis taas kinnitust. Selles kohas võib silmad kinni panna, keerutada ja siis suvalisest kohast pilti teha ja postkaart on kindlustautd :)<br />Jalutasime mööda tee äärt veidi edasi, sest ilm oli lihtsalt nii kevadiselt soe ja päike nii uskumatult mõnus ja lähedal, et õhtul said kõik peeglist oma päikeset õhetavaid põski vahtida.<br />Ühest põõsast leidis Liina herilasi ja kollase liblika, ilmselt on ka nemad kuskil väga ilusal pildil olemas<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SboeltU23hI/AAAAAAAAFqA/oI-Tjeryxw8/s1600-h/P3080271.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SboeltU23hI/AAAAAAAAFqA/oI-Tjeryxw8/s200/P3080271.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5312592343607991826" border="0" /></a>. Minu klõpsud on Picasas ootamas.<br /><br />Ilusate vaadete ja sooja päikese juurest sõitsime oma järgmisesse peatuskohta, <span style="font-weight: bold;">Luzerni</span>.<br />Jalutasime vanalinnas ja käisime üle katusega Kapellbrücke(kabelisilla), mis on Luzerni sümboliks.<br />Sild ehitati 14. saj. alguses aga põles 1993a. maha, kuid taasavati 1994a. Silla juures asuvat Wasserturmi (veetorn) kasutati kuni 19. sajandini vangla, arhiiviraamatukogu ja varakambrina.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SbofItviqDI/AAAAAAAAFqI/oUJXykLhL_g/s1600-h/P3080257.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SbofItviqDI/AAAAAAAAFqI/oUJXykLhL_g/s200/P3080257.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5312592945015334962" border="0" /></a><br /><br />Peab mainima, et sattusime linna täpselt õigel ajal, et näha kuidagi kirikuga seotud protestirongkäiku, mis ummistas ühe silla nii, et olime sunnitud neist ringiga mööda minema, mis tähendas, et läksime lihtsalt üle teise silla :) Šveitslastele meeldib protestida... seekord küll rahumeelselt.<br /><br />Kõik need mäed ja lilled ja soe ilm ja turistiks muundumine tekitasid meis "kerge" näljatunde. Püüdsime Luzerni kesklinnas mõnda sobilikku restorani või pubi leida aga meie pingutused ei kandnud ei vilju ega liha ega kala... Astusime sisse ühte väljast päris mõnusasse restosse, kuid sees oli nii meeletu suitsuhais, et raske hingata...rääkimata siis veel söömisest :( Õnneks räägitakse, et alates oktoobrist peaks jõustuma avalikus kohas suitsetamise keeld :D Jess!<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SbopGKsRyxI/AAAAAAAAFqY/8hlmFiImBWc/s1600-h/P3080279.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SbopGKsRyxI/AAAAAAAAFqY/8hlmFiImBWc/s320/P3080279.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5312603896362945298" border="0" /></a>Kuna aga kõhud järjest rohkem endast märku andsid, siis otsustasime külastada meie kallist Alpenblicki restot Hoch-Ybrigi lähistel, kus nii mõnelgi pisar silma pugenud on ;)<br />Võtsime ette kõige otsema tee Luzernist restoni...vähemalt kaardilt paistis nii ja meie lootsime, et tee kõrgemates kohtades lume pärast suletud poleks.<br />Teed olid lahti ja jõudsime kohale rekordajaga :) Paar minimaalset hirmuprobleemikest kõrgemates kohtades küll tekkis aga sõitu need otseselt ei takistanud :)<br /><br />Mmmmmmm......šnitsel ja rösti.... mmmm... nii head. Nagu tavaliselt, tuli ka seekord kokk meile head isu soovima:) Ebanormaalselt tore koht ja illegaalselt hea söök.<br />Kui kõhud täis ja tuju hea, sõitsime veel veidi edasi ja käisime ära ka Hoch-Ybrigi juures, kus tee ära lõppeb ja vaatasime kõrget lund.<br />Päev algas linnulaulu ja päikesepaistega ning lõppes üle pea ulatuva lumevaibaga.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-7469224708609283112?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-1633366978642522502009-03-07T23:50:00.004+02:002009-03-12T18:09:43.060+02:00Kui Kadi-Britta ja Liina Zürichis lennuki pealt maha astusid, panid Marit ja Indrek nad kohe autosse ja saatsid Šveitsist välja...üle piiri tagasi põhja....Metzingeni siis ;)<br />Vaimud olid ostlemiseks valmis, mina pühkisin rõõmupisara ja sõit võis alata. Teepeal kuulasime, kuidas terve lennukitäis beebisid ja niisama lapsi meie kahte vaprat terroriseerisid ja kuidas lennuki aknad hoolimata -65 kraadisest külmast siiski päikesest kuumaks küpsesid. Aga kohale nad jõudsid ja meil oli hea meel!<br />Meie laupäev mööduski Saksamaa kiirteedel seigeldes (kus kaks maniakki autost vaateid klõpsisid:) ja muidugi Metzingenis, kus kõigis ärkas ostumaniakk. Kogu oma maist vara meist keegi õnneks sinna siiski ei jätnud aga mõned toredad asjad saime kõik.<br />Umbes poole 8 ajal õhtul oli aeg hakata kodu poole minema. Muidugi, ega siis ilma seiklusteta ei saa... pöörasime aga kindla käega hoopis valele teele ja hakkasime rahumeeli Poola suunas sõitma. Üks hetk siiski koitis, et midagi oleks nagu valesti ja nelja väsinud aju meeletu koostööna suutsime õige suuna välja mõelda.<br />Kodus ootasid meid bratwurstid ja salaatik. Pärast tegime väikese moedemonstratsiooni ja Indrek kangutas Liina kohvri ka lõpuks lahti :P Nimelt otsustas Liina kohver maailma lõpuni lukku jääda, seega ei jäänudki muud üle, kui jõuga kallale minna.<br />Siit taaskord tõestus, et kui ei saa heaga siis saab ikka jõuga.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-163336697864252250?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-83795714027507438082009-03-02T15:45:00.005+02:002009-03-03T12:52:58.560+02:00Laupäeval ärkasin vara...kell seitse on vara minu jaoks.<br />Kell 7.45 lubati mind auto peale võtta, et siis koos Frauentali sõita, kus toimus modellide võistlus ja Pam (see moedisainer, kelle korteris me siin esimese kuu veetsime) oli vastutav riietamise eest.<br />Terve reedese päeva kolistasime mööda Ikeat, Conforamat ja muid poode, et üritusele vajalikke asju osta, reede lõppes Pami juures söögi ja veiniga ja riiete ja ehete loendamise ja üles kirjutamisega umbes kell 1.oo.<br />Tutvusin ka kahe Steffiga, väike ja tume... Väike Steffi on kasvult väike ja Tume Steffi on lihtsalt Indiast, lahedad tšikid ;)<br /><br />Aga laupäeval kell 7.45 ei olnud kedagi maja ees ootamas, sain hoopis kõne, et me ikka jõuame umbes 8 paiku... jõudsid 8.45... ja kohal pidime olema kell 9.oo. Sellega tahan ma öelda, et Pam on legendaarne oma hilinemise poolest. Kodus on tal isegi kellad kõik 20 min ette keeratud aga see ilmselgelt ei aita :D<br />Kohale nad ikkagi jõudsid ja algas peaaegu hull sõit Frauentali poole. Pisikese Mini Cooperi roolis oli Tume Steffi, kes tegi väääga äkilisi manöövreid, mis aga kõik siiski õnnelikult lõppesid.<br />Fotostuudios laadisime asjad autost riietusruumi ja pakkisime lahti. Umbes 10 minuti pärast läks lahti hullumaja... 4 kaupa tulid riideid proovima pisikesed ja väga peenikesed tüdrukud, kes nägid parimal juhul lihtsalt tavalised välja, halvimal aga päris koledad...<br />Vahepeal leidsime, et kuna meie ruumis peeglit ei olnud, siis oleks hea see siiski kuskilt muretseda. Mina, kui kohalikku keelt mitte kõnelev isik, läksin ühe hetkel vaba fotograafiga poodi peegli järele... missioon edukalt lõpetatud, kleepisin peegli seinale ja jätkasin modellikeste aitamist. See kusjuures ei olnudki kõige lihtsam ülesanne, sest mõne arvates oli ilgelt tore, kui sätendava pluusi juurde veel umbes kilo sädelevaid ehteid riputada. Kui aga minu nõuannet kuulda võtta ei tahetud, siis Pami sõna maksis tavaliselt rohkem ja peaaegu kõik tibid said maitsekalt riidesse :)<br /><br />Lõunapausil toodi pizzat...uskumatu eks... kuna aga eriti palju aega ei olnud, siis saimegi kõik 1 tüki pizzat ja veidi coccat, niiet figuur väga ei kannatanud :P Siis jätkus hullumaja riietega.<br />Lisaks riietamisele ja soovituste andmisele oli tarvis ka meelde jätta, mis kellele antud sai, et kõik ehted ja riided ka pärast pildistamist tagasi saaks.<br /><br />Umbes kella 14-16 oli meil veidi rahulikum aeg, modellikesed poseerisid kõik kaamerate ees ja me läksime veidi õue jalutama ja värsket õhku hingama. Ilm oli väga kevadine ja soe, vahtisime isegi veidi päikese poole, et õhtuks jumet näkku saada, sest siis pidi toimuma piduuuuuu....Lisaks õpetasid Steffid mulle ka veidi šveitsi-saksat, mis oli päris naljakas aga samas hariv :)<br /><br />Pärast päikesevanni läksime tagasi oma boksi, et olla valmis õhtukleitide proovimiseks. Pean siinkohal ütlema, et meik teeb tõesti imesid... enam ei olnud modellid tavalised ega koledad, kõigil oli idamaine meik näos ja võiks isegi öelda, et mõni säras :D<br />Lükkasime modellidele õhtukleidid selga ja ehted külge ning hakkasime ennast ka valmis sättima...sest õhtul oli ka meil võimalus särada ja uhke välja näha.<br />Kell 18.oo algas võistlus, kus 25 modelli hulgast valiti välja 4 võitjat, kes said kõik lepingu ühe modelliagentuuriga. Meie suureks rõõmuks oli 4 võitja hulgas ka 3 meie lemmikut.<br />Sõime veidi snäkke ja võtsime paar drinki Camparit, olime niisama ägedad ja läksime siis asju kokku pakkima.<br />Vahepeal jäid mõned väljamaa staarid pildipeale, <a href="http://stgallen.usgang.ch/picture.php?n=306875&amp;p=2131889">suurimat staari saab näha siin</a> :D<br />Lõpuks toimus veel ka meie tiimi + kaaslased pildistamine... Kannatasin ära ja püüdsin oma võltsnaeratuse võimalikult reaalseks pingutada :P<br />Aga lõpp ei olnud veel päris lõpp, sest siis oli vaja kogu seda rämedalt pikka päeva veel Zürichisse tähistama minna... pühapäeval magasin poole kolmeni.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-8379571402750743808?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-52542526229853146492009-02-24T23:51:00.006+02:002009-02-25T14:43:44.570+02:00Ai ai...kus aeg alles lendab.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SaU4eWBUk_I/AAAAAAAAEtk/aolVjWVj4rw/s1600-h/P2060030.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SaU4eWBUk_I/AAAAAAAAEtk/aolVjWVj4rw/s320/P2060030.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5306709829884351474" border="0" /></a><br />Korraldasime Indrekuga siin ühele ülimalt toredale tüdrukule sünnipäeva :) Korraldus sisaldas endas koerte hoidmist terve päeva ( mis oli ülimalt lahe ja närve rahustav), õhtusööki (liha ja salaatik), krooni(tähtsale), alkoholi(kellele vähem, kellele rohkem) ja jäätist ja rõõmu :) + transporti koju, peale väsitavat tähistamist.<br />Tagasisidena oli kuulda, et jäädi rahule ;)<br /><br />Aga ega me siin niisama midagi ei korralda, sõbrapäeval sadasime Heleri ( jah seesama tore tüdruk:P) juurde sisse, väntsutasime loomi (nad tundusid seda isegi nautivat, meie igatahes nautisime) ja sõime ülimalt head sööki ja veetsime toredalt aega. Lõdvestus ühesõnaga.<br />Ma luban, et lähipäevil panen pildid üles ja toon oma kella ka ära :)<br /><br />Aga loomadest rääkides... minevikust meile tuttav suicide koer oli ka vahepeal umbes nädalakese meie kodus närviravil. Ei tea muidigi, kuidas ja kas see aitas. Omanik sõitis lapsega välismaale ja kuna meil on sellest veidi "omapärasest" koerast kahju, siis olime nõus ta enda hoida võtma, et ta reisi ajaks varjupaika (pehmema nimega koerte hotelli) minema ei peaks.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SaU7U_6Wf0I/AAAAAAAAEts/PIbvsxI6aAU/s1600-h/P2080125.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SaU7U_6Wf0I/AAAAAAAAEts/PIbvsxI6aAU/s320/P2080125.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5306712967865597762" border="0" /></a><br />Omanikul on täiesti uskumatu mölapidamatus, no tõesti... olen küll kohanud inimesi, kes palju räägivad ja ega minagi kõige vaiksemate killast pole aga see naine... et kokku leppida, millal loomale järgi läheme võttis aega 23minutit, õnneks tema helistas...<br />Aga tundub, et kutsa on meid omaks võtnud ja seekord oli ta nõus isegi väljas jalutama rohkem, kui 5 minutit. Muidugi mitte esimesel päeval, kus ta keeldus õue minemast aga õnneks öösel tuppa ka pahandust ei teinud.<br />Aga ega siis pahandused tulemata ei jäänud... selleks oli vaja ta ainult korraks üksi jätta ja elutoas meil nüüd enam kardinat ei ole. Omanik mainis, et kui tema ära käib, siis koer pidavat uluma nagu hunt...ei tea, kui ma kodust lahkudes tänava lõppu jõudsin, siis ei olnud veel midagi kuulda.<br />Ja lõpuks sain vastuse ka sellele, mis too kutsa pidevalt ilma põhjuseta väriseb. Pidavat olema närvilisus ja hirm, et ta üksi jäetakse või karjuma hakatakse, plus omaniku eks mees olla veidi vägivaldne olnud. Ma ei imesta enam millegi üle. Kutsast on kahju :(<br /><br />Ja külalistele, kes te veel oma reisiplaane paika panete, et siis püüdke nii korraldada, et keegi 29. juuni siin ei oleks, sest mina siis enam ei ole...mõnda aega ;) Aga juuni alguses on veel vaba aega, kes soovib soojal ajal siia tulla, tuba on valmis.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5254252622985314649?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-35644927365630351182009-02-19T00:15:00.005+02:002009-02-19T00:40:17.282+02:00Ja siis tahtsin ma veel rääkida sellest, et kui tähtis on ikka see, kui oma linna meeskond võidab!<br />Zürichis on näiteks niimoodi, et kui jäähokis või jalgpallis linna meeskond mõne tähtsa mängu võidab, siis on terve öö baarides tasuta alkohol... kõigile! Ja kui on mõni väiksem võit, siis lubatakse baaridel ja ööklubidel kauem lahti olla, kui lepingus luba<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZyMDGHiOAI/AAAAAAAAEtE/jr0SbdaafhE/s1600-h/P2060004.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZyMDGHiOAI/AAAAAAAAEtE/jr0SbdaafhE/s320/P2060004.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5304268445945313282" border="0" /></a>tud. Jah, see viimane tekitas veidi segadust aga nii on... Te küsite, kes maksab... linn loomulikult, baarid saadavad arve linnale ja kõik on rõõmsad, elagu sport!<br />Tundub, et minus on pead tõstmas suur šveitslasest spordifänn ja jäähoki MM on uksetaga... ega midagi, kui pöidlad pihku.<br /><br />Spordist rääkides... meie valusa Austria reisi lõpetuseks pidi üks mees arsti juurde minema, sest käsi ikka veel valutas.<br />Arstionu väänas veidi kätt, mõtles...<br />Ja oligi põrutus, mingi pipraplaastrit meenutav superplaaster kleebiti käe külge ja tõmmati elastiksidemega kinni.<br /><br />Lohutuseks läksime Schwani restorani, kus terve maailm umbes 50% parem ja helgem tundub. Söögid on lihtsalt illegaalselt head... ega me ei tea, võibolla on kokk illegaal või pannakse toidu sisse midagi illegaalset ja sõltuvust tekitavat. Igatahes võeti jälle pooltoorest loomaliha röstiga ja hiiglaslikke grillitud krevette... mmm...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-3564492736563035118?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-28264266590382943242009-02-16T13:00:00.009+02:002009-02-16T18:54:39.105+02:00Ilus ilm pühapäeval nõudis avastamisretke. Läksime Indrekuga Baari...<br />Pilt on udune jah, kui paljud siis ikka selge pilguga baarist väljuvad<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZlIeB1lR0I/AAAAAAAAEsU/cm1swIjLU9A/s1600-h/P1250377.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZlIeB1lR0I/AAAAAAAAEsU/cm1swIjLU9A/s320/P1250377.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5303349716931921730" border="0" /></a>:)<br />Aga üldiselt on <span style="font-weight: bold;">Baar</span> umbes 22 tuhande elanikuga väikelinn Zugi kantonis. Loomulikult on linnas mitu kirikut, täpsemalt 4 ja 60% elanikest on katoliku usku.<br />1980-2006 oli Baar koduks LEGO grupi tehasele, kus valmistati LEGO technic mänguklotse. Aga 2006 aastal tehas suleti ja tootmine jagati ära Singapuri ja Tšehhi tehaste vahel ... huvitav miks küll :P Erilist vägevat muljet Baar endast ei jätnud aga vähemalt on linnuke kirjas :) Räägitakse, et seal pidi olema Zugi kantoni parim bowlingu keskus... noh midagi head peab ju olema.<br /><br />Baarist sõitsime veidi edasi lõuna poole ja käisime ära ka Zug´is, kantoni pealinnas. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZmH1w20vkI/AAAAAAAAEsk/3ta6ihVZgdc/s1600-h/60px-Zoug-ville-blason.jpg"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 60px; height: 93px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZmH1w20vkI/AAAAAAAAEsk/3ta6ihVZgdc/s320/60px-Zoug-ville-blason.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5303419393923137090" border="0" /></a>Seal juba oli, mida vaadata. Ilus vanalinn, Zugi järv, päikeseloojang, mäed(Zugerberg 1039m) ja muidugi Tiltis(3240m) ja Rigi(1800m).<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZmGB5zHUhI/AAAAAAAAEsc/eyiGrvLnJRk/s1600-h/P1250308.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZmGB5zHUhI/AAAAAAAAEsc/eyiGrvLnJRk/s320/P1250308.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5303417403458671122" border="0" /></a>Zugi tuntakse ka kui rahandusparadiisi (väga madalad maksud) ja statistika järgi pidavat seal elama Šveitsi kõige rikkamad elanikud ja muidugi asuvad seal ka mitmete firmade peakorterid.<br /><br />Vanalinna kivimajade fassaadid olid kirjud erinevatest freskodest ja pea kõik majad on seal kas ülimalt hästi säilinud või siis taastatud, niiet tekkis täitsa keskaja tunne.<br />Täiesti kogemata käisime ära ka Zytturmis (kellatornis), kuhu muidu pääseb vaid võtmega, mis tuleb küsida kõrval asuvast politseijaoskonnast, meie loomulikult kahtlaste ida-bloklastena sinna eriti ei kibelenud aga meie õnneks oli kellatorni uks täitsa lahti...läksime sisse.<br />Ronisime mööda väga kitsaid treppe üles, esimesel korrusel nägime tuletõrjujaks riietatud nukku. Eks ta loogiline ole, kellatornid olid ju varem kõige kõrgemad ehitised linnades ja tundub, et Zugis võib see siiani nõnda olla. Teisel korrusel avastasime klaasi tagant väga vana ja keerulise kellamehhanismi, mis aastast 1574 kella edasi tiksutas ja seda kuni 1955 aastani, kui paigaldati uus mehhanism. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZmLv5nWR8I/AAAAAAAAEss/BQiMPfzOlZE/s1600-h/P1250324.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZmLv5nWR8I/AAAAAAAAEss/BQiMPfzOlZE/s320/P1250324.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5303423691241441218" border="0" /></a>Aga lisaks kellaajale näitab alumine 4 seieriga kell nädalapäeva, kuud, kuufaasi ja liigaastaid.<br />Kellatorn üle vaadatud, jalutasime edasi Sankt Oswald kirikut uudistama.<br />Ehitatud 15.-16.sajandil ja pühendatud Püha Oswaldile Northumbria kuningale. <span style="font-style: italic;">Northumbria, anglosakside kuningriik, asus Inglismaal umbes 7 sajandi alguses.</span><br />Uurisime laemaalinguid, orelit, altarit ja mitmeid skulptuure. Kirik, nagu kirik ikka...<br />Käisime ära ka St. Oswaldi kiriku taga asuvas Burgis... :D (vat kus on ikka nimed, mis...) Seal asub ajaloomuuseum aga 6CHF tundus veidi palju nõutud selle eest, et näha asju, mis meile niigi müüri tagant kätte paistsid :) Tegin illegaalselt paar pilti relvadest ja liikusime edasi.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZmRq5wDLRI/AAAAAAAAEs8/4oDXJOrrUaM/s1600-h/P1250370.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZmRq5wDLRI/AAAAAAAAEs8/4oDXJOrrUaM/s320/P1250370.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5303430202448358674" border="0" /></a>Edasi tähendas tegelikult siiski tagasi, sest Zugi järve(Zugersee) äärde läksime jälle läbi ilusa vanalinna.<br />Peaaegu terve järv on ääristatud promenaadide ja randade ja jalutusradadega... väga ramaaantjikaa :)<br />Zugi järv saab oma vee tänapäeval Lorze jõest põhjapoolt ja lõunast toob Rigi mäelt vett järve Aa jõgi.<br />Zugi linna lähedal on järv suhteliselt madal aga mida lõuna poole, seda järsemaks muutuvad kaldad ja rohkem tuleb juurde sügavust, kusjuures kõige sügavam koht järves on 198m.<br />Meie sügavustele eriti ei mõelnud ja jalutasime niisama, nautisime vaadet ja moodustasime pilte. Võib isegi öelda, et poseerisime.<br /><br />Lõpetuseks ongi paslik jätta pilt ühest kenast salapärasest noormehest, kes mu kaamera ette täääiesti juhuslikult jäi ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-2826426659038294324?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-29821771363811071832009-02-06T12:55:00.011+02:002009-02-11T15:17:37.599+02:00Järgmine päev kuulus Alpamarele, sest peale räsitavat mägedekündmist oli tarvis natukene kehale puhkust anda.<br />Mõned läksid veest ja torudest nii elevile, et kohe lust vaadata. Aga pill tuleb teadagi pika ilu peale...<br />Puhkuse Vigastusteloend Alpamarest:<br />Pikk - katkine jalg, liigsest entusiasmist<br />Sõrm ja Inc - valutav pea, vastu toru seina sõitmisest<br />Rebits - lihtsalt haige, vee ja külma õhu kombinatsioon<br />Aga kõik need vigastused ei takistanud torude poleerimist, trepist üles ja torust kiirelt alla, vesi silmis, ninas, suus ja kõrvades ja jälle trepist üles...<br />Õhtul söödi klassikalist kartulit sibula ja vorstiga ;)<br />Rebitsa panime palavikuga teki alla.<br /><br />Hommikul oli olukord selline, et kultuurist vabandas vaid palavik ja tööko<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZK6vQa-RvI/AAAAAAAAEr0/vZQpS5nQN2A/s1600-h/P1210240.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZK6vQa-RvI/AAAAAAAAEr0/vZQpS5nQN2A/s320/P1210240.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5301505032393213682" border="0" /></a>hustused. Seega pakkisime mina, Sõrm ja Pikk ennast autosse ja sõitsime <span style="font-weight: bold;">Schaffhausen</span>isse, mis asub Reini jõe ääres ja on ühtlasi ka Šveitsi kõige põhjapoolseima kantoni pealinn.<br />Schaffhausen on justkui auk Saksamaa lõunapoolsel piiril või siis Šveitsi poolt vaadatuna mull või kulend... ja kõik ju mäletavad bioloogiast, et kulend on amööbi käsi (või jalg.. oleneb kuidas vaadata). Siinkohal olen ma muidugi sunnitud avalikustama, et juba pikemat aega meenutab Šveits mulle amööbi...heas mõttes muidugi ja maakaardil ;)<br /><br />Aga linnaõigused olid Schaffhausenil juba keskajal ja aastast 1045 vermiti seal isegi oma münte. Mõnda aega oli linn Habsburgide võimu all aga taastas iseseisvuse 1415 aastal, liitus Zürichiga 1457 a. ja sai Šveitsi konföderatsiooni täisõiguslikuks liikmeks 1501 a.<br />Vanalinnas (mis on jalakäijate ala) nägime vanu maju (16.-18. saj.) mis olid päris kenasti värviliseks joonistatud(mõnda peetakse isegi Šveitsi ilusaimaks). Lisaks freskodele olid pea iga maja küljes raidkujud, reljeefid ja igasugu muud vidinad.<br />Ilus vanalinn oli.<br /><br />Lõunat sõime Restaurant zum Schäfli´s, mille valisime vaimuka lamba kuju järgi, mis inimesi resto ees sööma suunas :) Seal sõime Šveitsi sööki... noooh, võiks öelda, et oli ämber valik. Oleksin võinud siiski normaalse bratwursti juurde jääda aga ikka on vaja ju proovida ja testida. Ühesõnaga söök koosnes makaronitaolistest tükkidest, mis olid väga lääge lõhnaga kastmega ...vist praetud või ahjus küpsetatud ja juustuga üle kallatud. Spätzliks kutsusivad nad seda.<br />Ise olime lambad.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZK-oUozUPI/AAAAAAAAEr8/Lv7wYKVpSbY/s1600-h/P1210255.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZK-oUozUPI/AAAAAAAAEr8/Lv7wYKVpSbY/s320/P1210255.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5301509311312384242" border="0" /></a>Peale sellist ülimalt rammusat lõunat ootas meid ees trenn ja Munot, 16. sajandil ehitatud ringikujuline kindlus.<br /><br />Enne seda aga vaatasime jõe äärest üle vaate vanalinnale, millest oli suur mustvalge pilt meie lõunaresto seinal. No oli kah aga autod ja heitgaasid rikkusid veidi olukorda.<br /><br />Linnuke kirjas, hakkasime mööda lõputuna näivaid treppe viinamarjaistanduse vahelt üles kindluse poole ronima.<br />Noh valutavatele lihastele pidigi lisatrenn head tegema, niiet kannatasin ära.<br />Vaatasime kindlust ja veidi vaadet linnale.<br /><br />Muidugi... ega kuskil ilma väikeste üllatusteta ju turistitseda ei saa ja selle reegli kinnituseks, mööda kindluse külge alla linna poole jalutades, nägime kitsesid...<br />Võiks isegi öelda et väiksematsorti kari oli. Keset linna kindluse varjus peetava kitsekasvanduse üle ära imestatud, jõudsimegi tagasi vanalinna. Vaatasime veel maju ja purskkaevusid ( mida siin on küll igas linnas kohe hulgi pakkuda) ja tagasi parklas leidsime, et autole polnudki seekord keegi vahepeal trahvi <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZLHFAFaI5I/AAAAAAAAEsE/vHS4GcZonbk/s1600-h/P1210283.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZLHFAFaI5I/AAAAAAAAEsE/vHS4GcZonbk/s320/P1210283.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5301518600104453010" border="0" /></a>kojamehe vahele toppinud. Turvavööd peale ja koske passima.<br />Ja kosk oli tore. Suvel on ilmselt veel toredam aga seekord küll pisikese paadiga sinna kalju peale keset jõge sõitma ei kutsunud.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Rheinfall</span> on Euroopa suurim kosk (või kosed, kuidas võtta) ja keset möllavat vett istub väike kalju(Rheinfallfelsen), kuhu viib väike paat. Rheinfall tekkis umbes 14-17 ooo aastat tagasi, viimasel jääajal, kosk on 150m lai ja 23m kõrge. Talvel on vee kogus 250 kuupmeetrit sekundis, suvel on see number aga 700 ! Niiet tuleb suvel tagasi minna või kevadel suure vee ajal...<br />Huvitav fakt (proper fakt) on aga see, et mööda koske üles ei suuda ujuda mitteüks kala peale angerja. Pange kirja, kindlasti keegi kunagi küsib ja siis on hea kohe õigesti öelda :P<br /><br />Peale kultuuri oli PikkSõrmRebitsal aeg pakkima hakata, et hommikul <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZLOT8bctsI/AAAAAAAAEsM/627l_sYJHqo/s1600-h/P1210295.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SZLOT8bctsI/AAAAAAAAEsM/627l_sYJHqo/s400/P1210295.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5301526553402586818" border="0" /></a>koos lumelaudadega tagasi Eesti poole lennata.<br /><br />Lõpetuseks pühendan ühe pilti eraldi Rebitsale, kes oma jõudu üldse ei tunne ja ühe tundmatu võtme pooleks keeras :P<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-2982177136381107183?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-77713175137942067742009-02-04T15:45:00.004+02:002009-02-04T18:19:15.872+02:00Ja siia Austria puhkuse raporti vahele natukene päevakaja... lausa päris kõvasti kajavat päevakaja.<br />Täna, 4. veebruaril kell 13.30 testis Šveits oma alarmsireene.<br />See toimub siin iga aasta, et teavitada inimesi, millise kõlaga on hädasireenid, et kõik ikka teaks, mille peale varjendisse ronida tuleb.<br />Algselt olid need muidugi loodud õhurünnaku või aatompommi rünnaku korral inimesi hoiatama, nüüd on sõjalistele ohtudele lisatud veel ka looduskatastroofid.<br />(Sest varem looduskatastroofe ei olnud!)<br />Ehk lihtsamalt, kui näiteks Zürichi järv üle kallaste peaks tõusma või mõni mägijõgi off-sängi otsustab sõita või kui mõni lähedal asuv tuumajaam otsad andma peaks...<br /><br />Ja kui tekkis huvi, mille peale ma ennast peaaegu põõsasse ehmatasin, siis seda saab kuulata <a href="http://www.youtube.com/watch?v=9JDLl1CMuNs">siit</a><br /><br />Lisaks kuulsin ka usaldusväärsetest allikatest, et samamoodi testitakse sireene ka mujal euroopas, Tšehhis tehakse seda iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00!<br /><br />Miks Eestis inimesi looduskatastroofide või jumal teab mille eest ei hoiatata?<br /><br /><span style="font-style: italic;">Edit</span><br />Usaldusväärsete allikate kaudu jõudis minuni info, et siiski...Pärnus on sireenid olemas.<br />Selle kohta kirjutas ka <a href="http://www.postimees.ee/040408/esileht/siseuudised/321810.php">Postimees.ee</a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-7771317513794206774?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-37506416484030232592009-02-03T16:39:00.009+02:002009-04-01T17:30:19.450+03:00Und dann...tuli hommik.<br />Tulema hakkas vist juba kuskil kella 3 või 4 ajal ja taaskord oli toas ülimalt <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYhZaeIlUPI/AAAAAAAAEq0/v-dh_PIt9-I/s1600-h/P1190170.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYhZaeIlUPI/AAAAAAAAEq0/v-dh_PIt9-I/s320/P1190170.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5298583272901923058" border="0" /></a>külm. Ilmselt oli see lihtsalt niisama nali, kui eelmisel päeval korraks radiaatoritest veidi leigust õhkama hakkas ...<br /><br />Ja jällegi olid MNM-d valmis hommikul vara Iscgl´isse minema ja läksid ka... läbi une kuulsin veel omaniku häält, kes neile selgitas, et kell 10 võiks korter tühi olla... hahahahaaa.... jah, seda asja veel vaatame :P<br />Aga läks hoopis nii, et kell 10 olimegi juba peaaegu kadunud, sest üks hääl hakkas teisest toast sööki nõudma.<br />Tegin veel kohustusliku pildi baasi aknast avanevast vaatest, et oleks hea kunagi meenutada, kui enam valus ega sinine ei ole.<br />Pakkisime asjad korterist ümber autosse ja läksime Ischgl´isse sööma. Peale pizza-cocca-kohvi hommikusööki läks ka Sõrm nõlvatama. Mina ja Indrek, vigased ja üks meist ka veidi alkoholilõhnaline, käisime ringi ja lõpuks otsustasime autosse sooja minna...ja soojuse mõjul lasime silma ka looja, et toibuda jõhkrast äratusest, mis meid hommikul nii halastamatult tabas.<br /><br />Ega kauaks seda rahu meile ei antud, üks hetk oli autos väga palav ja midagi väga säravat paistis intensiivsel<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYhekaf_KGI/AAAAAAAAEq8/O-5WSGn4HAs/s1600-h/P1190193.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYhekaf_KGI/AAAAAAAAEq8/O-5WSGn4HAs/s320/P1190193.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5298588941283174498" border="0" /></a>t läbi silmalaugude...päike, mis muud. No ja nüüd oleks olnud juba täiesti vastutustundetu edasi magada. Sellist taevast ei olnud võimalik ignoreerida... ei saanud, see oleks patt olnud.<br /><br />Ajasime valutavad jalad jälle sirgu ja sundisime meid linna tagasi viima. Nüüd oli juba palju parem olla. Panime lihtsalt turisti - käisime mööda poode ja vahtisime niisama.<br /><br />Leidsime ka mitmeid erinevaid asjandusi, mis meie piinu oleks kindlasti vähendanud...(oleks me neid õigel ajal kasutanud)<br />Mulle näiteks seljakaitse, mis algab kaela juurest ja lõppeb s<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYhhec2maFI/AAAAAAAAErE/NHt7l8NVyQ0/s1600-h/P1190196.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYhhec2maFI/AAAAAAAAErE/NHt7l8NVyQ0/s320/P1190196.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5298592137370560594" border="0" /></a>abakondi lähistel...põhimõtteliselt nagu kilp oleks seljas. Indrekule oleks kindlasti olnud mäel kasulik aksessuaar kindad randmetoega.<br /><br />Järgmine kord siis teame eks?<br />Võibolla...<br /><br />Peale poerallit tundus mõistlik veidi puhata. Tegime seda ühe restoran/kohviku terrassil.<br /><br />Ahh...vat see on elu.<br /><br />Soe kakao vahvliga, väike tekikene (resto poolt) jalgadele ja nina päikese poole.<br />Täitsa nagu päris puhkus kohe<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYhmLZ7ExlI/AAAAAAAAErU/5zN3ksEp8oE/s1600-h/P1190210.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYhmLZ7ExlI/AAAAAAAAErU/5zN3ksEp8oE/s320/P1190210.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5298597307724645970" border="0" /></a><br />Peale istungit läksime kangelasi ootama, sest hakkas saabuma see koht, kus kodu kutsuma hakkab...<br />Kangelased tulid ja tegid meile miinuskraadides strippi :D<br /><br />Suur rõõm ja meelelahutus!<br /><br />Aga õhtusöök pidi toimuma tagasi Šveitsis, Alpenblick nimelises restoranis Hoch Ybrigi lähistel.<br />Käisime seal Pika, Kadri ja Sassiga ja söök oli lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea, et tahtsime seda ka teistega jagada. Muidugi oli idee ilus aga tagasisõit venis nagu härja ila ja lisaks sellele olid kõigil kõhud tühjad ka... väga tühjad. Seega leidsime, et oleks hea mõte rääkida söögist... praetud kartulitest sibulaga, sealihašnitslitest, loomalihalõikudest...raw ja medium raw, rösti ja šašlõkk :) Ah, mis ma räägin... aeg lendas.<br />Ilmselt oli meie korisevaid kõhte juba 20km kauguselt üle mägede kuulda, sest resto oli ikka veel lahti, kui meie kohale jõudsime. Tellisime kiirelt joogid ja lihad röstiga... algas ootamine.<br />Koristasime kõhte üle resto... inimesed vaatasid.<br />Tühi kõht tootis imelikke ideid, nagu laibakotirent.eu ja gay.ee ja gaylaibakotirent.eu või .ee või midaiganes...<br />Kontrolliks, ega restos teisi eestlasi pole, kõlas üle toa särav "ämbris sitt" ning siis jätkus arutelu käharpeterselli ja lihtsalt kuivanud tavalise peterselli erinevuste üle.<br />Vahepeal käis kokk head isu soovimas... ajasime ta kiirelt eemale, mine neid mägede kombeid tea, äkki võtab veel söögid tagasi...õgimine jätkus vaikuses, täitsa naljakas kohe.<br />Vist tundusime väga kahtlased isikud olevat, sest peale sööki ja arve maksmist tuli kokk meid ära ka saatma, naeratas ja lehvtas... kahtlane.<br />Peab vist millalgi kontrollvisiidi tegema...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-3750641648403023259?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-5055060962895877482009-02-02T15:23:00.012+02:002009-04-01T17:30:19.451+03:00Umbes mäe keskel pääsesime välja sellest <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYb6QRo1JzI/AAAAAAAAEp4/fnQy9BjF9rg/s1600-h/P1180090.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYb6QRo1JzI/AAAAAAAAEp4/fnQy9BjF9rg/s320/P1180090.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5298197169167476530" border="0" /></a>kõlkuvast kastist, avastasime Pika ja<br />Rebitsa, kes ilusti poseerungi sisse võtsid ja<br />Flirdi Kaameraga käsklusele korralikult allusid...<br /><br />Kuna fotomodellid juba hommikust peale mäel rabelenud olid, siis oligi paras aeg nad sööma saata.<br /><br />Meie kakerdasime aga päris talisportlaste vahel ja tegelesime fotograafiaga :)<br />Ja neid päris tegelasi oli seal ikka üsna palju, pidevalt sahisesid mööda eest ja tagant... päris huvitav iseenesest<br /><br />Meie<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYb8WIpRdZI/AAAAAAAAEqA/cdrJNl9dvLw/s1600-h/P1180109.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYb8WIpRdZI/AAAAAAAAEqA/cdrJNl9dvLw/s320/P1180109.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5298199468855883154" border="0" /></a> õnneks oli aga Ischgl´is just lõppenud suur lumeskulptuuride võistlus, teemal "Aliens" (maakeeli = tulnukad)<br /><br />Ja välja nägid need lumeskulptuurid hämmastavalt sarnased oma kinolina kujudele.<br /><br />Vahtisime ringi ja proovisime kuidagi suuskade ja lumelaudade vahelt edasi liikuda, et jõuda Futuramast tuntud alkohoolikust roboti kujuni.<br /><br />Vahepeal tekkis ka mõte edasi kõrgustesse sõita aga erinevatel põhjustel leidsime, et see ei oleks hea mõte olnud ja jätkasime samal kõrgusel.<br /><br />Teel Benderini avastasime ka koha, kus me tegelikult oleksime eelmisel päeval oma <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYb-ZmsB36I/AAAAAAAAEqI/rKd1JQDhXYw/s1600-h/P1180113.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYb-ZmsB36I/AAAAAAAAEqI/rKd1JQDhXYw/s320/P1180113.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5298201727483371426" border="0" /></a>lumelauapiinasid alustama pidanud.<br /><br />Bobo´s ranch - laste rada<br /><br />Siin oligi see peaaegu läbipaistev helesinine rajakene, mis meil eelmisel päeval punase rajaga vahetusse läks :)<br /><br />Aga mis sest enam, elad ja õpid, nagu öeldakse...<br /><br />Buu-buu rantsost edasi seiklesime ikka visalt kuulsa Benderi kujuni.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYcUG7bE7oI/AAAAAAAAEqQ/bEYEjTZhumI/s1600-h/P1180118.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYcUG7bE7oI/AAAAAAAAEqQ/bEYEjTZhumI/s320/P1180118.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5298225595887709826" border="0" /></a><br />Mõned mehed otsustasid mööda küngast perselauastiilis alla lasta ainult selle vahega, et seekord perselauda ei olnud :) Tore vaade oli<br /><br />Ja seal ta siis seisis...Bender!<br /><br />Ajasime kohe kõik turistid kuju ümbert minema ja hakkasime poseerima ja pilte klõpsima.<br />Auhinnalise esikoha saavutas Indrek oma Benderi imitatsiooniga... minu meelest väga sarnane.<br /><br />Võiks isegi öelda, et similarisch....<br /><br />Jäädvustasin veel mõned vaated kõrgustest (saadaval Picasas) ja kuna kell hakkas juba pimeda poole sihtima, leidsime olevat õige aja ennast taas kõlkuvatesse trossivagunitesse istutada.<br /><br />Teel tagasi alla normaalse tihedusega õhu poole sai kinnitust ka teoorida, et mägede õhk teeb modelliks... tõestasime seda fotomaterjaliga.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYcXy8f88AI/AAAAAAAAEqY/t_prVA_khbI/s1600-h/P1180134.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYcXy8f88AI/AAAAAAAAEqY/t_prVA_khbI/s320/P1180134.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5298229650625720322" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYcYmuTxPHI/AAAAAAAAEqg/EsLOfmq4wpU/s1600-h/P1180138.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYcYmuTxPHI/AAAAAAAAEqg/EsLOfmq4wpU/s320/P1180138.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5298230540169722994" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Tagasi all tuvastasime MNM tüübid, tehti paar soojajooki ja veidi ka poseeriti... mõned rohkem, üks vähem :P<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYcfuQTlXgI/AAAAAAAAEqo/krcmhcbNig8/s1600-h/P1180168.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SYcfuQTlXgI/AAAAAAAAEqo/krcmhcbNig8/s320/P1180168.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5298238366136229378" border="0" /></a><br />...ja sõitsime Galtüri baasi, piduriideid selga panema.<br /><br />Baasis soovitas maja omanik sauna minna aga kuna mul erilist sauna tuju ei olnud, jäin koju ja lasin hoopis silma looja. Hea uni oli... palju parem, kui eelmisel ööl külmalilledega võideldes :)<br /><br />Kui saunalised oma lae- ja seinapeeglite ja ülimegaheade basseinidega supersaunakompleksist tagasi jõudsid, oli aeg jälle midagi hamba alla lükata ja after skiiiiiiiga alustada.<br /><br />Süüa anti meile ühes nime poolest pizzakohas aga sõime hoopis muid asju. Märkimist väärivad kõhturebestavalt suured, erineva lihaga taldrikud, mille tädi lauda tõi...tundus veidi nagu Piilupardi rongisõidu laulu moodi... seal oli šnitslit, seal oli loomaliha, seal oli kana ja kalkuniliha...<br /><br />Ja õhtu jätkus arvake kus?<br />Loomulikult (vähemalt juttude järgi) üliägedas keldripubis nimega Tommy´s garage, kus esialgu olin mina ainukene naine, mille peale mul kiirelt paar kahtlust tekkis.<br /><br />Siiski, mida aeg öö poole, seda rohkem hakkas ka poistele silmarõõme tekkima. Üks vaieldamatult säravaim neist meenutas Amy Winehouse ema... või siis 200 aastast Amy Winehouse´i. Veel silmapaistvam oli aga õhtu staari käitumine, mis omakorda viis mõtted suunas, et tegemist oli tasulise naisega. Niimoodi siis...<br />Aga see pole veel kõik!<br />Täitsa olemas oli ka juba eelmisel õhtul laineid löönud venepärase eesnimega tüdruk ja lainetas ka sellel õhtul...tugevalt.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-505506096289587748?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-44875611571055649012009-01-28T17:18:00.002+02:002009-04-01T17:30:19.451+03:00Hoolimata pingutustest jõudsin siiski välja veidi valesse kohta ja olin sunnitud laua ja valutava seljaga läbi linna jalutama. Suur oli minu <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX8nOrFIfvI/AAAAAAAAEpY/mqzlkZGMoKw/s1600-h/P1180162.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX8nOrFIfvI/AAAAAAAAEpY/mqzlkZGMoKw/s200/P1180162.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5295994819846897394" border="0" /></a>rõõm, kui kohtasin Pikka ja Rebitsat (mustade nõlvade mehed = MNM) ja kuulsin, et Indrek ja Sõrm alles tulevad. Muhhahaa...<br />Noh okei, minu kui kelgumeistri rõõm ei olnud tol hetkel väga õigustatud, sest nemad tulid vist terve tee siiski laua küljes mäest alla. Au neile.<br />Muljetades selgus, et mina ei olnudki ainukene, kes ennast vigastas, Indrek oli ka oma ülbuse hunnikut häirinud ja hüüde saatel:"Näe ma juba oskan" Sõrmele otsa liuelnud ja oma vasaku käe haigeks kukkunud.<br /><br />Aga nüüd oli käes mäepuhkuse kõige olulisem osa - after skiiiiiiiii !<br />Pubid olid väga tihkelt rahvast täis ja ma ei mõtle, et kõik istekohad olid täis, ei... terves pubis oli raske seismisekski kohta leida. Aga ikka leidsime.<br />Peale pikka sõitu ja mäevintsutusi olid kõigil kõhud ka tühjad, seega otsisime endale paraja pizzakoha, millel nimeks Testarossa! Väga meeldejäävad hetked :P<br />Nii hea oli lõpuks soojas toas olla. Tellisime süüa ja juua, ettekandjale räägiti saksa keelt ja erinevatel põhjustel muundus üks meist lausa Saksa keele professoriks ühest tundmatu päritoluga ülikoolist... hahaa. Jäägrijook oli oma töö teinud...ja show jätkus.<br />Kiiremini kui muidu tekkisid erinevad ideed ja super-plaanid, üle terve resto kõlas selge eesti keel ja erinevad märkused, mida ma siinkohal sündsuse mõttes tõlkima ei hakka.<br /><br />Peale sööki pidime olude sunnil Galtüri suunduma, sest ühe võitleja oli väsimus täitsa maha murdnud. Samas kasutasime võimalust ja panime piduriided (loe: kuivad riided) selga, et tagasi Ischglisse minna ja seal veel paar pubi avastada. Tegutseti kiirelt. (Hiljem muidugi selgus, et parim valik minule oleks olnud hoopis magama minna.)<br /><br />Suusabaasis leidsime ühe toreda rockikoha, kus võeti kurgukastet ja arutleti globaalsetel teemadel. Aga ühel hetkel sai kainel roolil arutlemisest isu täis ja mina ka vastu ei vaielnud, sest mu pähe olid kolinud sada päkapikku või mäekolli, kes oma tillukeste haamritega vastu koljut tagusid ja proovisid mu silmakoobastest aknaid teha. Ühesõnaga oli moodustunud peavalude tornaado, kategooria 6. Pilt virvendas ees ja üldse tahtsin vägivallatseda. Kogu see jama võis olla tekkinud sajal põhjusel... palaviku ignoorimisest, peaga vastu hange kukkumisest, mõnusast jahutavast tuuleiilikesest mäel, liiga kõvasti mängivast muusikast või aastaaegade vaheldumisest...<br />Otse loomulikult ei tahtnud kaks viimast kangelast veel kodubaasi suunduda... no kell polnud ju veel 5 hommikul. Suutsime siiski kompromillile jõuda...mõjus lause, et ka kodubaasis võib pubisid olla. Ja kuskil kiriku juures me nad maha laadisime...<br /><br />Nii tahaks räkida sellest, kui mõnus oli lõpuks pea padjale panna ja ennast teki sisse rullida ning unematiga üle uneliivavallide hommiku poole kekselda...<br />EI, nii ei läinud mitte<br />Esiteks oli tuba nii külm.. võiks lausa öelda hundilaut aga seal oleks ilmselt huntide vahel soojem olnud. Teiseks oli päkapikkudele ja mäekollidele lisajõude toodud või olid nad oma haamrikesed kirkade vastu vahetanud ja kolmandaks ei töötanud radiaatorid ka veel. Nutikas nagu ma olen, panin selga sooja pesu (millega mäel soe oli päeval, lootsin, et ehk mõjub toas öösel ka), sokid jalga ja mütsi pähe. Kujutate ette või??? Mütsi panin pähe... Siis oli isegi talutav aga külm oli ikka päris julmalt... nina külmetas, kui hingasin :D Ja magada sain ainult paremal küljel, sest vasak oli sinine ja keeldus koostööst. Elamus missugune! Lõpuks tuli siiski unemati ja viis mu ära...<br /><br />Hommik algas sellega, et Rebits kraapis Pika ukse taga ja nõudis mägesid... MustadeNõlvadeMehed lahkusid vist umbes 9 ajal :) Meil kolmel veel und jätkus ja kui lõpuks siia ilma tagasi tulime, olid kõhud jälle tühjad. Ega midagi, pakkisime ennast sisse ja sõitsime tagasi Ischgli poole.<br />Häda oli selles, et kõik kohad tundusid kinni olevat... isegi apteek, kust oli soov saada kurgupastille, oli 2 tundi lõunal... 2 tundi!!! Äge koht, mis...<br />Lõpuks tuvastasime ühe hotelli moodi asutuse, kus meile väga suured söögid toodi... järsku hakkas väga hea olla. Söögi kõrvale jutustas Indrek eelmise öö elamusi ühest ägedast kohast, mille nimeks oli Tommy´s garage. Muusika oli hea rocki moodi, inimesed olid sõbralikku moodi, tutvuti siis omaniku, kohaliku dj´ga, väljamaa mehega ja venepärase eesnimega tütarlapsega, kes paistis kangelaste ridades üldist elevust tekitavat.<br /><br />Umbes kohvi ajal jõudis meie hulka Pikk, kes terve hommiku mööda musti nõlvu ragistanud oli, ilmselt oli samaga tegelenud ka Rebits, kes meile lahkelt jälle idaeurooplase stiilis mäepiletid sebis :) Täname siinkohal Rebitsat suurepärase organiseerimisvõime eest :P<br />MustadeNõlvadeMehed läksid tagasi kõrgustesse ja meie istusime kahetrossilise kõlkuva kasti peale, et minna üles mägedele kaameraga flirtima...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-4487561157105564901?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-17868824707732725872009-01-27T16:02:00.006+02:002009-04-01T17:30:19.451+03:00Ja suure hurraaga astusime kahe traadi otsas kõlkuvasse kasti. Seal istudes ja aknast välja <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX8VoxP-3UI/AAAAAAAAEpI/pMTKLMOoxdU/s1600-h/P1180144.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX8VoxP-3UI/AAAAAAAAEpI/pMTKLMOoxdU/s200/P1180144.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5295975476970315074" border="0" /></a>vaadates, kuidas maa järjest kaugemale jääb, meenus mulle, et ma ei ole kunagi varem millegi sellisega sõitnud...nii kõrgele ka pole.<br />Parem jalg hakkas veidi värisema.<br />Enne õiget peatust oli veel ka vahepeatus, kus algajatel ei soovitatud maha minna, et pidada punased nõlvad olema.<br />Punased?<br />Et mismõttes, verest punased või??<br />Sõitsime edasi.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX8Zn9ExqdI/AAAAAAAAEpQ/Ctlq-tehVA0/s1600-h/P1180142.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX8Zn9ExqdI/AAAAAAAAEpQ/Ctlq-tehVA0/s200/P1180142.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5295979861011179986" border="0" /></a>No jumal tänatud, et me teisest kohast kasti ei astunud, sest osad sõitsid üles ainult ühe traadi otsas rippudes.<br />Väga häiriv.<br /><br />Ütleme nii, et mul võttis küll kõhedaks ja värin lõi ka vasakusse jalga, kui ma seal üleval neid nõlvu vaatasin. Ei me polnud veel isegi tippu jõudnud... ja seekord ei jõudnud ka.<br />Kuidas kurat ma siit alla saaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaan??<br />Ega muud üle jäänud, häbi oleks olnud ju selle sama kastiga kahe traadi otsas jälle alla tagasi kõlkuda. Lükkasin aga laua alla (peale tõsiseid kahtlusi, kas ma ikka elusalt alla jõuan) ja hakkasime kolmekesi mööda ühte nõlva allapoole libistama. Kaks vaprat läksid edasi musti nõlvu jahtima.<br /><br />No ega algaja õnn on nagu ta on... peale paari kukkumist selgus, et alguses siniseks arvatud nõlv oli hoopis punane nagu need päästehelikopterid, mis vahel üle meie peade lendasid ( ja mida ma tol hetkel juba päris tugevalt kutsuda tahtsin).<br />Peale umbes 20 minutit olid randmed nii valusad, et ma ei tahtnud enam kukkumisele mõeldagi, õnneks polnud palju mõelda vajagi, kõik toimus iseenesest.<br />Püsti - perseli-püsti-küljeli-püsti-vandusin-kukkusin-püsti-kukkusin....<br />Siis leidsin ennast istumas järgmise laskumise äärel...päris järsk (või mägedekeeles siis punane), seal tutvusime kahe hollandi lauduriga, kes meile kaastundest paar nippi edastasid.<br />Selle peale läks sõit juba veidi pikemalt... ja Indrekul juba nii pikalt, et ta otsustas mind, kui täielikku mökut hange hüljata.<br /><br />Ega ma mingi koba ei ole(ütlesin endale kõva häälega, nagu tõeline vaimuhaige), lükkasin kiivri tugevamalt pähe ja ajasin ennast (vist sajandat korda) püsti. Varbad üles ja kannad lumme... päris äge, juba hakkab tulema. Vahepeal jõudis juba rõõm isegi peale tulla, no loomulikult häiris see mu ajus ülbuse hunnikut ja see omakorda tasakaalu...<br />Peale seda kukkumist jäingi lumme puhkama, laud risti hanges, keha nagu väljaväänatud rätik ja mõtlesin suvele, päikesele, rannale, sest hingata ei olnud natukene aega üldse võimalik.<br />Korraks tuli paanika, et kas see ongi siis see valgus tunnelis või?<br />Aga seljas oli valu, nagu oleks keegi noa ribide vahele torganud... ei vist olen elus. Selles tahtsid veenduda ka paar möödasõitjat... mäel on rahvas sõbralik ja hooliv. Noh mõned on.<br /><br />Peale kerget toibumist ja hingamise taastumist oli vaja edasi liikuda. Jälle ikka püsti ja paar meetrit, vahel ka veidi pikemalt, ikka alla after ski baaride poole.<br />Puhkasin jälle ühel nõlval ja ajasin ennast juba püsti, kui üks tüüp lehvitas ja näitas väga visuaalselt, et sealt ma küll alla sõita ei tohiks. Käskis hoopis veidi teisele poole liikuda, mida ma ka tegin ja siis mõistsin, et ilma tema märkuseta oleksin peaaegu püstloodis seina mööda alla sõitnud või noh pigem kukkunud.<br />Tänasin.<br />Tõesti sõbralikud inimesed.<br /><br />Ja siis oli mu ees valik. Kuramuse rada läks kaheks!<br />Olles muidugi eelmistel päevadel kolme kangelase juttudest kuulnud, kuidas vale rada võib hoopis teisele poole mäge või mõnda teise linna viia, oli vaja võtta mõttepaus. Mõlemad rajad tundusid ikka mäest alla suunduvat ja enam vähem samas suunas ka... üks veidi järsem. Mõttetöö tulemusel (ilmselt ei töötanud põrutada saanud hallollus enam nii usinasti, kui varem) valisin järsema raja, sest see läks kuidagi rohkem õigele poole. Halleluuja...<br /><br />No võiks öelda, et on ime, et ma ilma midagi sajaks tükiks murdmata alla jõudsin. Aga jõudsin ma alla väga-väga, kohe väga kiirelt. Miks?<br />Hahaa... kuna mul oli kätele ja sabakondile kukkumisest juba tõsiselt villand, siis võtsin laua jalgade küljest ära, istusin keskele ja lasin oma väga pika kelguga mäest alla. Pidurdamisega oli muidugi vahel raskusi ja seega sõitsin ma umbes palju kordi lihtsalt raja äärsesse hange... vähemalt üle ääre ei kukkunud. Aga liikumiskiirus oli kordi parem ja enam ei olnud vaja muretseda valu pärast, sest ma juba istusin nagunii.<br />Kelgutamine tõi mind aga mäest alla kiiremini, kui hülgur Indrek seda suutis.<br />Hoolimata kelguks moondatud lauast ja lõpus palju stabiilsemast sõidust värisesid käed ikkagi päris tugevalt, kui ma alla jõudsin :) Hilisem uuring tõestas, et tohutu väsimus kätes oli loomulikult tingitud enda pidevast püsti upitamisest.<br /><br />Suurt rõõmu ma sellest asjast küll nüüd ei saanud aga paaril korral pikemalt püstises asendis laual sõites mõistsin, mis kõiki laudureid sinna kahe või ühe traadi küljes rippudes mäe otsa tõmbab. Eks algus pidigi raske olema. Vaatame, mis järgmine kord saama hakkab.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-1786882470773272587?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-86401283535826933232009-01-26T14:31:00.000+02:002009-04-01T17:30:19.451+03:00<span style="font-weight: bold;">Laupäeva hommikul ärgati</span> <span style="font-weight: bold;">vara</span>, pool seitse või kaheksa või kuus...noh igatahes enne kümmet on vara minu jaoks.<br />Ees ootas sõit Austriasse.<br /><br />Kaks tükki<span style="font-weight: bold;"> </span>läksid hommikul <span style="font-weight: bold;">väga vara</span> meile rendiautot tooma, et kõik tükid ikka peale mahuks. Meie magasime, plaanis oli küll ärgata ja vapratele hommikusöök ka teha aga no eks see plaanimise värk ole teada... tahtsime parimat <span style="font-weight: bold;">aga välja kukkus nagu alati.</span><br />Kukkumisest rääkides oli mu tervis otsustanud juba öösel pillid kotti panna ja ees ära minna, jättes mind üksinda kerge kolme ja kaheksa poole küünitava palavikuga võitlema.<br />Hommikul võitis siiski tahtmine miinusemaale minna ja ka <span style="font-style: italic;">lootsu</span> ei olnud veel surnud, et ehk ikka kraadipulk valetab ja midagi hullu ei juhtu...<br /><br />Lõpuks said kõik kotid, lauad ja tükid autosse <span style="font-weight: bold;">ning</span> umbes 50m pärast <span style="font-weight: bold;">selgus, et kaarti pole.</span><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX2weMDaOdI/AAAAAAAAEoA/z91gMalVTck/s1600-h/P1170047.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX2weMDaOdI/AAAAAAAAEoA/z91gMalVTck/s200/P1170047.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5295582769535662546" border="0" /></a>Kuna meil kellelgi Euroopa kaart tol hetkel peas veel ei olnud, <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX2wxFVUyEI/AAAAAAAAEoI/e_jhjGc88DY/s1600-h/P1170048.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX2wxFVUyEI/AAAAAAAAEoI/e_jhjGc88DY/s200/P1170048.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5295583094149269570" border="0" /></a>saatsime Indreku tagasi baasi.<div style="text-align: left;">Paari minuti pärast võeti suund A3 kiirteele ja kõik olid seikluseks valmis. <span style="font-weight: bold;">Tagaistmel</span> avati mõned pudelid, et hommiku käima saaks... Hollywood´i hommikusöök, teate ju küll...<br />Mõne aja pärast<span style="font-weight: bold;"> hakkasid tekkima</span> fantastilised plaanid ja idanema uskumatult kavalad ideed.<br />Üks näide: Kuna Šveitsis on lubatud 0,5-ga veres sõita, siis peaks olema aparaat, mis mõõdaks pidevalt alkoholi hulka veres ja kui näitajad alla 0,5 langevad, siis tuleks torust kohe vastav hulk vedelikku peale, et ikka kõik seadusele vastaks.<br /><br />Mida kilomeetreid edasi, seda kahtlasemaks muutusid ilmaolud. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX2zT7iU99I/AAAAAAAAEoY/ET8pY4SQhzI/s1600-h/P1170052.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX2zT7iU99I/AAAAAAAAEoY/ET8pY4SQhzI/s200/P1170052.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5295585891838130130" border="0" /></a>Teed ja autot ümbritses mõne meetri kaugusel valge udu, nähtavus varieerus pidevalt, näen ees sõitvat autot-ei näe ees sõitvat autot. Mulle meenus kohe üks teine kord, kus ma pidin palju kordi ütlema, et meil siin on muidu mäed ka aga täna ei ole näha...<br /><br />No see selleks, ärevus lämmatas kahtlused sest nagunii hakkasime juba jõudma lähedale tillukese idanaabri olematule piirile, mis tähendas, et veidi suurem väike idanaaber oli juba kiviga visata... võibolla rahnuga.<br /><br />Vaduzis korraldati lauakontrollimispeatus, sest meie VW kõlas umbestäpselt nagu Fokker50 hoovõturajal ja kuskil 100km/h<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX2_r7BbARI/AAAAAAAAEog/j0DOz29QjwM/s1600-h/P1170053.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX2_r7BbARI/AAAAAAAAEog/j0DOz29QjwM/s200/P1170053.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5295599498156507410" border="0" /></a> juures hakkas tunduma, et kohe-kohe lükkab see külgedest tiivad välja ja me hoopis lendame üle alpide.<br />Lisaks oli tekkinud ka mure, et kas kõik 5 lauda on ikka katusel alles, sest kinnitused ei olnud ka tavalised...nagu meie seltskondki. Nimelt ei olnud sellel konkreetsel rendivolkaril olemas suusaboksi, selle asemel anti kaasa neli magnetiga kinnituvat lauahoidjat ja nii nad seal katusel väga avalikult ja kõigile nähtaval undasid.<br />Lühikese mõttepausi järel otsustasid <span style="font-weight: bold;">helgemad pead</span>, et on tarvis<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX3BiWqZa-I/AAAAAAAAEoo/gwgiGD2RNq4/s1600-h/Q7.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 200px; height: 178px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX3BiWqZa-I/AAAAAAAAEoo/gwgiGD2RNq4/s200/Q7.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5295601532800691170" border="0" /></a> laudade asetust kohendada.<br />Kohendati.<br />Vist läks paremaks.<br />Vahepeal käis üks mitte nii väga helge pea Audisid vaatamas<span style="font-weight: bold;"> ja</span> omaette unistamas, sest <span style="font-weight: bold;">täiesti juhuslikult</span> oli bensiinijaama kõrval Audi esindus. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX3CKLrBtpI/AAAAAAAAEow/wW_UVXxKrEM/s1600-h/P1170056.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX3CKLrBtpI/AAAAAAAAEow/wW_UVXxKrEM/s200/P1170056.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5295602217045309074" border="0" /></a></div>Aga kui lauad täiesti uut moodi kinnitatud olid,<span style="font-weight: bold;"> jätkus sõit</span>, väidetavalt vaiksema undamise saatel, <span style="font-weight: bold;">Liechtensteini</span> -Austria piiri poole.<br /><span style="font-weight: bold;">Jah</span>, piiri poole, kus meist taaskord keegi välja ei teinud.<br />Pean siinkohal mainima, et minus on jätkuvalt kasvamas hirm igasugu pättide ja kaabakate ja kriminaalide vaba liikumise ees üle piiride. Mis siis, kui meie asemel oleks olnud selles lumelaudadega dekoreeritud ja vale nimega omandatud rendiautos hoopis narkokullerid???<br />Ja võibolla vahel ongi...<br />Mulle ikka meeldis palju rohkem see aeg, kus <span style="font-weight: bold;">ühest riigist teise liikudes</span> vormis onu piiril passi kontrollis ja sinna kinnituseks templi lajatas.<br />Vat kus ikka on muru rohelisem ja elu turvalisem olnud... ja ma pole veel nii vanagi, et selliseid jutte rääkida!<br />Ah mis sellest enam, elagu Sengen ja Je Ju.<br /><br />Meie sõitsime peale niiöelda piiri hoopis tunnelisse, oli ikka pikk küll ja ahistav ja igav. Aga kui tunnelist väljusime, <span style="font-weight: bold;">ootas ees üllatus</span>.<br /><span style="font-weight: bold;">Tee</span> oli blokeeritud putkadega. Jah, tolliputkadega...räägitakse, et<span style="font-weight: bold;"> pidada olla</span> üks põnevaimaid töid ilmapeal, noh et saab inimestega suhelda ja puha...<br />Oleks võinud miinusemaad röövida ja mööda tunnelit tagasi sõita...<span style="font-weight: bold;">tasuta</span> ...hhaa. Vat see oleks alles ninanips olnud, <span style="font-weight: bold;">mis</span> nad siis istutavad oma putkasid alles peale tunnelit. Aga see <span style="font-weight: bold;">ei olnud</span> <span style="font-weight: bold;">õige</span> hetk, mägi kutsus ja jooksis vaikselt eest ära... maksti 8euri igava ja ahistava tunneli eest ja sõit jätkus.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Uurisime</span> kaarti ka, et kuidas paremini kohale jõuda, kui selgus, et minu pakutud tee läheb hoopis väikse ringiga. Näidati ette otsetee ja suure hurraaga sõitsime otse alpipassi poole, mis oli talveks suletud. Kinnituseks nägin <span style="font-weight: bold;">veel ka silti</span>, et geschlossen või midagi sellist... <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX3M2n48aBI/AAAAAAAAEo4/ts74bes5d60/s1600-h/P1170058.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX3M2n48aBI/AAAAAAAAEo4/ts74bes5d60/s200/P1170058.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5295613975650396178" border="0" /></a>aga sellest ju ei piisa, mida need naised ka teavad. Peatus toimus <span style="font-weight: bold;">bensiinijaamas</span>, kus üks tükk asja kontrollima läks ja minu katlustele kinnituse sai.<br /><br />Ots pöörati ümber ja vurasime kerge lennukimootori laulu saatel tagasi kiirtee poole.<br />Aga Austria on ju kaunis maa, milleks ennast tagasi hoida, kolm tükki läksid seda ilu lähemalt uurima.<br />Peale uurimisretke kulus sõidule väga kõrgele ulatuvate mäetippude vahel veel veidi aega ja siis hakkasid juba paistma õigemad sildid ja isegi teed olid lahti.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX3feD4ldDI/AAAAAAAAEpA/i7E_PjW48Ys/s1600-h/P1170060.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SX3feD4ldDI/AAAAAAAAEpA/i7E_PjW48Ys/s400/P1170060.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5295634444389282866" border="0" /></a><br />Mis aga kõigi meeli väga rõõmustas, oli ilmapoiss, kes meile selge taeva ja päikese oli kohale organiseerinud.<br /><br />Ja siis....uskumatu küll, aga lõpuks me siiski jõudsime kohale Galtüri, mis oli meie baasiks sellel huvitaval nädalavahetusel.<br />Toimus kiire garderoobivahetus ja helikiirusel jõudsime Ischgl´i keskusesse, kus panime idaeurooplast ja petsime süsteemi.<br />Mäepiletite eest me täishinda ei maksnud...poolt hinda ka ei maksnud... üks euro oli minumeelest täiesti piisav!<br /><br />Ja siis mindi mäele...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-8640128353582693323?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-67401450738167980092009-01-25T14:14:00.000+02:002009-01-27T17:12:30.094+02:00Rahu!<br />Ei, ma ei ole haiglas koomas, luud-kondid on terved.<br />Ei ma pole kirjutamist lõpetanud.<br />Ainult natukene rohkem kui nädal on ju viimasest postitusest möödas, paanika lõpetada!<br /><br /><span style="font-weight: bold;">PikkSõrmRebits raport ...</span><br /><br />15 jaanuari hommikul saabusid kangelased Lamedalt maalt. Kuulsin läbi une, kuidas kiirelt mäeoludele vastavad riided selga aeti, lauad autosse pressiti ja läinud nad olidki... vaatasin unenägu edasi. Õhtul toimus traditsiooniline esimese päeva bratwurst, millele järgnes läbu-kakerdamine linnapeal...meeste värk noh, mulle selgitati. Ärkasin umbes 3 või 4 ajal, kui kaks vaprat laudurit oma vooditesse vajusid. Teised kaks tükki olid veel linnapeale ajalooga tutvuma jäänud. Määramata ajal roomasid ka need tükid mäest üles ja alustasid puhkamist.<br />Hoolimata raskest ööst jõudsid kõik kolm tükki ka reedel mäele ja üks tükk tööle.<br /><br />Reede oli vastu ootusi rahulik, sest järgmisel päeal ootas ju ometi ees tähtis road-trip miinustemaale mägedesse ...kes lumelauaga, kes persega mäest alla tulema.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6740145073816798009?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-92191904436694430032009-01-14T23:58:00.003+02:002009-01-15T00:08:32.421+02:00Ja siin ta on, mu elamisluba!<br /><br />Lõpuks ometi tunnistasid Šveitsi migratsiooniameti tädid ja onud mind piisavalt korralikuks, et lubada mul siin fantastilises heaoluriigis elada.<br />Ja aega võttis see vaid kaks kuud ja 20 päeva.<br />Kui lisada juurde, et kirja sain kätte alles täna (14. jaanuar 2009) siis oleks numbrid kaks kuud ja 25 päeva. No jah, eks nad ütlesid ka, et võib minna kaks nädalat kuni kolm kuud...<br /><br />Nüüd võin lõpuks ometi korterist ka päevasel ajal välja minna ega pea politsei autot nähes põõsasse hüppama või piiriületust oodates unetuid öid mööda saatma.<br /><br />Vahva on olla aus paberitega sisserändaja.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-9219190443669443003?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-62946686890198023702009-01-09T12:21:00.005+02:002009-01-09T13:24:41.306+02:00<span style="font-weight: bold;">Avo Viioli "Liiga pikk elu"</span> - osutus palju põnevamaks ja huvitavamaks, kui olin arvanud. Lugema hakkasin seda ju eelmisel ööl enne tagasilendu Zürichisse täiesti kogemata, lihtsalt juhtus kätte ja raske oli kohe seda kõrvale panna. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SWcuNXg8TrI/AAAAAAAAD8Q/Kwi3VWeiOFw/s1600-h/viiol.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 106px; height: 150px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SWcuNXg8TrI/AAAAAAAAD8Q/Kwi3VWeiOFw/s320/viiol.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5289247094555299506" border="0" /></a>Okei, tegi pahasti küll, et varastas aga raamatu kirjutas huvitava. Sain päris hea ülevaate Eesti vanglate olukorrast sinna ise sattumata. Ja veelgi kinnistus minus see, et päris kindlasti ei taha ma kunagi ühel või teisel moel kuulsaks saada, ajakirjanduse huvipunkti ei ole mingit tahtmist sattuda.<br />Enne vanglasse sattumist ja ülestunnistust oli päris kõhe kirjeldus, kuidas hasartmängud inimest muudavad ja kuidas ümbritsevad sellest midagi aimatagi ei oska. Vanglast kirjutades tundus, et Avo Viiol ise oli kuidagi rahulik või siis oli asi selles, kuidas vangla mõjub oma rutiiniga. Kõige huvitavam tunduski mulle just vangla osa ja tähelepanekud erinevate inimtüüpide kohta.<br />Sisaldas ka mõne muigekoha ja vist oli ka üks peaaegu naerukoht olemas.<br /><br />Pikale elule järgnes<span style="font-weight: bold;"> </span><span style="font-weight: bold;">Mihkel Raua "Musta pori näkku"</span> , väga informatiivne tõesti, kallid vanemad te peaks ka seda lugema, soovitan soojalt, leiate sealt huvitavaid fakte <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SWcsjQ66bsI/AAAAAAAAD8I/3IQzPnSNpEA/s1600-h/mustapori2.jpg"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 100px; height: 147px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SWcsjQ66bsI/AAAAAAAAD8I/3IQzPnSNpEA/s320/mustapori2.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5289245271719046850" border="0" /></a>mõnegi tuttava kohta ... hahaa. Ma hakkan järjest rohkem arvama, et ei olnud need teie peod nii korralikud midagi aga ilmselt mitte nii hullud ka... ja kui olidki, siis ma parem jääks praeguse olukorra juurde, kus ma midagi ei tea.<br />Väga karmid peod, nädalate pikkused joomatuurid, esinemised Eesti linnades tervel bändil pilt taskus, tolleaegne suhtumine muusikutesse ja lavatagune elu, millest andunud fännidelgi aimu ei olnud. Mulle igatahes meeldis, noh mitte just see, mis seal konkreetselt toimus aga just see, kuidas Mihkel Raud seda kõike nii julgelt väljendas...päris mitu korda pidin lause uuesti üle lugema, et kindel olla kas ma ikka õigesti aru sain. Ja naerukohti oli ka päris mitu.<br />Mihkel Raua raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.<br /><br />Niisiis, kes on kumbagi neist lugenud, siis võime arutleda/vaielda teemadel.<br /><br />Aga jätkuvalt istub mu öökapil <span style="font-weight: bold;">Stephen Kingi Tumeda torni saaga</span>... Hetkel siis käsil viies raamat ja olude sunnil inglise keeles. Sattusin selle loo otsa liiga vara, oleks hea olnud veel <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SWczpLRt4LI/AAAAAAAAD8Y/2yvs2Amyo94/s1600-h/song_of_susasnnah_large_tn.jpg"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 113px; height: 173px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SWczpLRt4LI/AAAAAAAAD8Y/2yvs2Amyo94/s320/song_of_susasnnah_large_tn.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5289253069864689842" border="0" /></a>paar aastat oodata, kuni ka viimased osad eesti keeles ilmuda oleks jõudnud. Aga mis teha. See toob mind mu taas ilmunud probleemi juurde. Kuuendat raamatut mul ei ole, no õnneks annab seda viiendat osa ka lugeda, kõige õhem ta just ei ole ja eks ma sinna vahele ka midagi muud tegevust leian. Aga mu ustavad raamatujahimehed-naised. Kui satute kogemata mõnda raamatupoodi, siis teate mida teha ;)<br />Kuuenda osa nimeks on <span class="Titles">The Dark Tower VI - Song of Susannah.<br />Pean tunnistama, et olen sellest loost isegi veidi sõltuvuses. Aga muretsemine jätta, kõik on kontrolli all...veel.<br /></span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6294668689019802370?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-55414334207269040492009-01-08T22:56:00.005+02:002009-01-08T23:23:50.233+02:00Tervisesportlane minus (tundub, et ka Indrekus) on taas hakanud pead tõstma. Väljendus see küll veidi veidralt, noh okei, võiks isegi öelda, et lapsikult.<br /><br />Suures õhinas, et varsti kolme eesti tüübiga mäele konte murdma läheme, sai poest ostetud kaks perselauda. Ega siis kohe lumelauaga ülbama ei tasu hakata, kõigepealt tuleb vaikselt alustada ja siis alles tõsisematele mängumaadele/mägedele siirduda.<br /><br />Ega muud olnudki, kui ajasime suusariided selga ja läksime künkale lapsi hirmutama. Jah, ma ei tee nalja, peale meie olidki seal ainult lapsed... ja emmed- issid. Ega üks normaalne üle 10 šveitslane enam kelguga mäest naljalt alla ei tule, võibolla ainult siis kui mõlemad jalad ja käed juba lumelaua või suuskade peal selleks hooajuaks murtud on.<br /><br />Aga julge jänese rind on olematu, sest julget jänest ei ole olemas, seega otsustasime vanasõnu ja ütlemisi mitte järgida. Ronisime künkale ja istusime kumbki oma plastmasstükile. Indrekul tundus kuidagi rohkem rõõmu olevat või oli asi selles hüpekas, millest ma kogemata üle sõitsin. Aga iseenesest oli tore, võttis isegi väikse plikaliku kilke välja.<br /><br />Peale paari sõitu muutus aga asi kuidagi lamedaks, saabus otsus ja käskis minna otsima karmima nõlvaga küngast.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SWZucPgwFnI/AAAAAAAAD74/b3J33_lztug/s1600-h/P1080044.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SWZucPgwFnI/AAAAAAAAD74/b3J33_lztug/s400/P1080044.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5289036243872519794" border="0" /></a><br />Leidsime.<br />Sõitsime alla.<br />Vägev :D<br />Nüüd hakkab juba koitma, miks kõik päris mägedel palju suurematel kiirustel sõita armastavad. Tundub, et sellega on sama teema, mis Alpamare torudega,iga järgmine sõit peab olema kiirem, järsem, pikem ja jõhkram.<br /><br />Aga hoolimata meie juba suhteliselt kõrgest vanusest perselaua kohta, oli meil siiski väga fun. Rääkimata ka trennist, mis mäest üles jooksmine meile andis, elagu talisport!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5541433420726904049?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-57394985990542661522009-01-06T23:25:00.000+02:002009-01-08T23:27:56.834+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SWZvtbFdbPI/AAAAAAAAD8A/G74hjH2VY5I/s1600-h/PC040016.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SWZvtbFdbPI/AAAAAAAAD8A/G74hjH2VY5I/s400/PC040016.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5289037638548679922" border="0" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5739498599054266152?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-77999361002921143802009-01-03T00:43:00.008+02:002009-01-08T23:24:00.405+02:00<span style="font-weight: bold;">31.12.2008 kell on 10.53</span><br />Heliseb telefon ja äratab mind täpselt 10 minutit enne äratuskella.<br />Usun, et kõik kes mind teavad, on kursis sellega kui tähtis on mu jaoks hommikune uni. Aga see kõne oli väärt varem ärkamist, sest helistajaks oli Heleri, kes käskis kargu alla ajada ja tunni pärast tema kontori ees olla. Kuna mainitud kontor asub meie kodust umbes 2 minuti kaugusel, oli mul õnneks ka aega toibuda ja üles ärgata.<br />Kokkulepitud ajal olin Heleri juures ja võtsin vastu täiesti ebanormaalselt suure puuviljakorvi banaanide, õunte, üli suurte tsernoobli-pirnide ja viinamarjade ning muu hea paremaga. Selgus, et firma oli saanud rohkem puuvilju, kui ära tassida suudeti ja loomulikult olin suurima hea meelega nõus hädast välja aitama.<br />Suured tänud Heleri, siiamaani närime pirne ja õunu :)<br /><br />Aga siis läksid asjad konkreetseks ja tõsiseks. Heleri ja Darryl edastasid meile nimekirja, mida poest õhtuks vaja tuua oli. Tassisime kõik nõutud asjad koju ja jäime ootama.<br />Mida?<br />No kokkasid loomulikult.<br /><br />Umbes kella seitsme ajal jõudsid VIP külalised kohale koos meile juba tuttava karvapalli Teddy ning temast poole väiksema Pepega<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SV6ductRidI/AAAAAAAAD7Q/gLLG2biRFx0/s1600-h/PC310007.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SV6ductRidI/AAAAAAAAD7Q/gLLG2biRFx0/s320/PC310007.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5286836433885170130" border="0" /></a>Ülimalt väntsutatavad loomad :)<br />Varustasime loomad söögi-joogiga ja andsime Helerile-Darrylile veini. Ja siis hakkas pihta see, mida terve päeva oodanud olime - superkokkamine. Menüüs oli India mõjutustega Bolognese pasta ja küüslaugu-oliiviõli saiamääre, magustoiduks espressojäätis.<br />Väga rahustav ja lahe oli vaadata toidumeistreid sööki valmistamas, kõik tundus kuidagi eriti lihtne ja ladus. Siis jõudis kohale ka Daniel, kes tõi veel veini ja mõned proseccod, mis siin šampat asendavad. Menutasime veel möödunud aasta parimaid sündmusi ja nuusutasime veini kõrvale valmiva piduroa hullutavaid lõhnu.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SV6hIdpNv9I/AAAAAAAAD7g/WgMBw-VHN74/s1600-h/PC310006.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SV6hIdpNv9I/AAAAAAAAD7g/WgMBw-VHN74/s320/PC310006.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5286840179348062162" border="0" /></a><br /><br />Ja siis kui kõht juba lõhnadega narrimisest päris kurjaks muutuma hakkas, ütles Darryl lõpuks need kolm kaunist sõna:<br />"Söök on valmis"<br /><br />Mmmm...<br /><br />Siinkohal edastan veelkord suurimad tänusõnad Helerile ja Darrylile.<br /><br />Thank you both so much, this dinner was so delicious !<br />Good teamwork ;)<br /><br />Kui maitsemeeled õhtusöögist juba veidi rahunenud olid, hakkasime Danieli pommima, et kus ikka oleks kõige parem ilutulestikku vaadata. Välja koorus kaks varianti, massidega või rahulikumalt. Otsustasime rahulikuma variandi kasuks, sest minul oli plaanis ka mõned särakad filmilindile jäädvustada.(sellest hiljem pikemalt)<br />Kuuldused levisid, et taeva poole lastakse poole miljoni frangi väärtuses maksumaksjate raha, no seda ju peab nägema...ootused olid kõrgel.<br /><br />Umbes poole üheteistkümne ajal seadsime sammud järve poole. Jõudsime õnnelikult koos vooluga kohale ja saime isegi täiesti hea vaateplatsi ühel künkal. Jäime ootama.<br /><br />Ja siis ta tuli! 2009 aasta, suure kärgatusega järve keskelt ja tervet taevast valgustava raketiga.<br /><br />Ettenägelikult oli jäetud keskööst suure ilutulestikuni 20 minutit õnnitlemise ja musitamise ja šampuse-prosecco aega, mida me ka usinasti kasutasime :)<br /><br /><span style="font-weight: bold;">01.01.2009 kell 00.20</span><br />Keset järve läks järsku kõik valgeks ja taeva poole hakkasid lendama erinevat värvi ja väga erinevas suuruses raketid. Oli pisikesi, mis jäid veekohale hetkeks hõljuma, oli keskmisi, mis puude kohal värvidemängu pakkusid ja oli ilmatu suuri, mis lendasid pilvede peale ja kumasid sealt meie poole alla.<br /><br />Jah, see oli mu elu üks vägevamaid ilutulestikke.<br /><br />Ah, et mis mu filmimisest sai?<br />Vat sellega oli nüüd küll selline nigel lugu, et seda filmi ma ei saanudki. Algus oli muidugi väga tore, leidsin ülimalt hea koha, kus polnud ees oksi ega muid takistusi ja minu ees seisid päkapikumõõtu inimesed, taevas järve kohal paistis ilusti kätte.<br />Panin valmis filmirežiimi ja seadsin ennast stardivalmis.<br />Esimene sähvatus...<br />Fokuseerisin ja nägin ekraanil ilusat valget raketti helendamas...jess<br />Ja siis said fotokal patareid tühjaks... uskumatu, kas pole :D hahahaaaa<br />Mis seal siis ikka, panin reeturi kotti (tegelikult lasub kõik süü siiski minul endal, tunnistan seda sulgudes, sest kes see muu neid akusid ikka kontrollima peab :)<br /><br />Aga hea külg oli kogu asjal siiski olemas, sain nüüd kogu oma tähelepanu tulemängule suunata. Show oli tõesti vägev, 20 minutit säravat taevast. Tühja neist piltidest, seltskond ja meeleolu oli kõige tähtsam ... ja need olid tõeliselt head.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SV6v4kxZrEI/AAAAAAAAD7o/Clq-PdXbcnA/s1600-h/PC310024.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SV6v4kxZrEI/AAAAAAAAD7o/Clq-PdXbcnA/s320/PC310024.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5286856399057955906" border="0" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SV6wSO1MX2I/AAAAAAAAD7w/aHkJkcdSvCE/s1600-h/P1010033.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SV6wSO1MX2I/AAAAAAAAD7w/aHkJkcdSvCE/s320/P1010033.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5286856839844880226" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Kui järve ääres asjad juba rahunema hakkasid, pakkus Daniel välja, et võiksime minna ühe tema sõbra peole vanalinna pubis. Kõik olid nõus ja hakkasime astuma. Tee tundus aga järjest rohkem kahtlaselt tuttav olevat, põhjus selgus ka õige pea. Asi oli nimelt selles, et see pidu toimus meie kolmapäevaste välismaalastega koosviibimise pubis Westsides!<br />Astusime sisse ja lehvitasime rõõmsalt omanikule, peo tuurid olid laes.<br />Tantsisime ja tundsime ennast hästi. Avastasime, et meil oli alles jäänud ka üks šampa. Mõtlesime, et oleme viisakad ja käisin küsisin oma joogi kallamiseks luba, peale paari grimassi andis omanik meile šampaklaasid ja palus lakke mitte auku teha :)<br />Pidu, tants ja trall jätkusid hommikuni.<br /><br />****************************************************************************<br /><br />Soovin teile kõige paremaid sundmusi ja palju rõõmu ning õnnestumisi aastal 2009.<br />Head Uut Aastat!<br /><br />****************************************************************************<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-7799936100292114380?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-78365418022365099292008-12-29T15:01:00.007+02:002009-07-06T01:24:56.319+03:00Nagu mõned teist juba aru on saanud, siis ma ei tulnud sama lennukiga Eestisse tagasi :) Hoolimata mulle pähe istutatud suurest protsendist, et piiril kontrollitakse passi, avastatakse et mul pole elamisluba ikka veel käes ja kupatatakse otsejoones üle piiri...määramata suunas muidugi.<br />Ei, läks hoopis teisiti.<br />Eelmisel õhtul mõtlesin, et lähen vara magama, et oleks hommikul (loe poole öö ajal kell 3.30) parem ärgata.<br />Naiivitar!<br />Ega pole ju palju vaja mõelda, et mõista, kui inimene tavaliselt läheb magama kell 1 või 2 ajal öösel, siis järsku ühel õhtul kell 23.00 silmi kinni panna ja und ootama jääda on suhteliselt lootusetu. Mul võttis veidi kauem aega, umbes kella poole kaheni.<br />Aga selleks ajaks olin end juba une ootusest täiesti ärkvele vihastanud, no kaua võib! Vat nii kaua võiski. Otsustasin mitte seda mängu kaasa mängida, läksin tegin endale köögis tassi teed ja hakkasin lugema Avo Viioli "Liiga pikk elu".<br />Noh, eestlase lemmiktoit on teine eestlane, sellega võiks isegi nõustuda. Lugedes Viioli jamadest unustasin enda tillukese väljasaatmisprobleemi pea täiesti ja järsku oli kell juba 3.00. Vahepeal käis kass närviliselt mööda korterit ringi, näugus ega saanud aru, miks keset ööd ei magata :)<br />Veidi enne poolt nelja ärkas üles ka IsaMaaker, lohutas ja lubas õhtul lennukile uuesti vastu tulla...<br /><br />Peale murelikku kõnet Indrekult, kes juba lennujaamas oli, istusin autosse. Linn oli kummituslikult tühi, kõhe oli ja veidi kahju ka.<br /><br />Lennujaamas leidsin eest tsekkinni tegeva Indreku...otsustas põgeneda? (uurimine käib)<br />Andsin ka oma kohvri ära...20.8kg, kas pole mitte täpne pakkimine. Tegime läbi (seekord pisarateta) hüvastijätmise ja saatsime isad kodupoole. Ise suundusime turvakontrolli...noh sinna kus käärid, relvad, narkootikumid ja vedelas olekus pommid tuleb ära anda...teate ju küll.<br />Aga üks tüüp ei teadnud.<br />Kästi avada seljakott, et mis toiduained teil siin ka on...<br />Minu ja nähtavasti ka Indreku suureks üllatuseks ilmus kotist šampoon ja veel mingi pudel. Ega midagi, seljakott läks peale kerget ümberpakkimist koos kohvritega üldpagasisse.<br /><br />Kuid sellega polnud jõuluüllatused lennujaamas veel lõppenud.<br /><br />Indrek tellis endale sooja teed, et kähedat kurku rahustada ja mina olin just kätte saanud oma hommikuse C vitamiini pommi värskelt pressitud apelsinimahla näol, kui üle ootesaali kõlas valjuhäälditest meeldiv plekine naishääl.<br />Miss Marit Maaker, miss Marit Maaker, palun suunduge viivitamatult väravasse C7.<br />Pardale pidi saama alles poole tunni pärast...milles asi. Läksin uurima.<br />Selgus, et minu kohvrist olla leitud "kahtlasi" esemeid.<br /><br />Issand! Kas tõesti pressis kass ennast kohvrisse???<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SVjdhhujxbI/AAAAAAAAD6o/pD3B-fN_Uy8/s1600-h/PC230490.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SVjdhhujxbI/AAAAAAAAD6o/pD3B-fN_Uy8/s400/PC230490.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5285217730778351026" border="0" /></a><br /><br />Kiirustasin personali ukse taha ootama. Närvide rahustamiseks haarasin kaasa oma vitamiinipommi, mille jõudsin oodates ära juua. Siis kutsuti mind sisse.<br />Läksime treppidest alla suurde ruumi, kus nägin kohvreid... ausõna, ma pole elus niipalju kohvreid korraga koos näinud. Imelik asi, mille üle imestada aga kuidagi sürrealistlik tundus see pilt tol hetkel.<br />Mu kohver oli lauale tõstetud ja turvatöötaja palus lukud avada. Tegin seda ja küsisin, et kus kandis need kahtlased esemed olema peaksid. Selle peale tuli kohe küsimus, et kas teil prillitoose on kohvris?<br />No on ikka...<br />Näitasin ühte, milles oli kreem. Küsimuse peale, et miks kreem prillitoosis on, vastasin, et prillid on ju ees ja kreem on seal selleks, et miski seda mööda mu kohvrit laiali ei saaks vajutada.<br />Vastusega jäädi rahule.<br />Aga kas on veel selliseid prillitoose?<br />On jah, avasin ka teise, kust vaatasid vastu kaks kaelaketti ja kõrvarõngad. Selle peale enam midagi ei küsitud. (teised prillid andsin just parandusse, et teie ka mind imelikuks pidama ei hakkaks...)<br />Onu soovis head reisi ja häid jõule :o)<br /><br />Edasi toimus kõik kiirelt.<br />Istusime Fokker 50 peale, ja passisime kahtlustava pilguga propellereid. Kõik sujus ja kui taas silmad avasin, olime juba Riias.<br />Liikusime oma Zürichi lennu väravasse ja saime kohe lennukisse.<br />Siin hakkas aga juba kerge närv sisse tulema... et ennast rahustada tegin lennukis paar<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SVjZbHfT9EI/AAAAAAAAD6g/J8vmP486Iis/s1600-h/lennukis.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 70px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SVjZbHfT9EI/AAAAAAAAD6g/J8vmP486Iis/s320/lennukis.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5285213222609351746" border="0" /></a> suvalist pilti. Päris hästi ma sellest soovitusest aru vist ei saanudki...<br /><br />Meie istmed olid keskmiste varuväljapääsude juures, mõtlesin veel, et kui mitu inimest selles lennukis suudaksid mingi tõsise jama puhul piisavalt külma närvi säilitada, et see uks avada, välja visata ja ise järgi hüpata...eeldusel, et enne seda on meeles olnud päästevest selga tõmmata.<br /><br />Hetke pärast oli mul aga paljuu tõsisemaid probleeme. Ilmselt väsimusest ei tundunud kõrguse võtmine kõige mugavam...panin valge paberkoti selliselt, et vajadusel oleks võimalik see kiirelt õigesse asendisse näo ette seada ja püüdsin magama jääda. Õnnestus.<br /><br />Thank you for flying Air Baltic and Welcome to Zürich. (tugeva lõunanaabri aktsendiga)<br /><br />Niisiis...lennukist välja ja passe kontrollima.<br /><br />Passiluuke oli päris pikk rida. Enamus olid aga valede siltidega ja nende ees olid järjekorrad. EU/CH sildiga luukide ees polnud aga kedagi. Lõin oma passi pildi kohalt lahti ja andsin piirivalveonule. Ise veel mõtlesin, et peaasi, et mul liiga meeleheitlik nägu ees poleks...<br />Vist ei olnud siis.<br />Onu vaatas korraks pilti, siis mind ja andis passi tagasi. Oleksin peaaegu küsinud, et ongi kõik vä? Õnneks oli enesekontroll piisavalt tugev, et tänasin ilusti ja astusin minema.<br /><br />Kogu närvikulu täitsa ilmaasjata.<br /><br />Grüezi Switzerland !<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-7836541802236509929?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-20889639599832851312008-12-18T19:56:00.000+02:002009-07-06T01:24:56.319+03:00Tallinna Lennujaam<br />Kell on 20.30<br /><br />Zdraaaastvui Taaaaallllinn!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-2088963959983285131?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-46489702914137416262008-12-17T11:32:00.014+02:002008-12-17T12:52:11.755+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjVS5yP0SI/AAAAAAAAD6I/T4INx-7jgUM/s1600-h/PC110118.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjVS5yP0SI/AAAAAAAAD6I/T4INx-7jgUM/s320/PC110118.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5280705083817840930" border="0" /></a><br />Nonii...isikud, kelle nimesid ma hetkel ei nimeta...Võite oma ilkumise lõpetada teemal, oled Šveitsis jah, lund on vä ? :P<br /><br />Tõestuseks, et lund ON, käisin "jalutamas", tegelikult siiski ronimas, sest tee läks ikka mäest üles ja üles ja... kuni olin poole Uetlibergi peal.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjKl47JXeI/AAAAAAAAD5Q/QrmsYgTg8sA/s1600-h/PC110138.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjKl47JXeI/AAAAAAAAD5Q/QrmsYgTg8sA/s320/PC110138.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5280693315376340450" border="0" /></a>Et ikka põnevust üleval hoida, valisin ühe kena metsateekese, jalutasin ja tegin pilti...kui järsku tundsin väga teravat aroomi. No mis see siin muu ikka olla saab, eks ta kanepi lõhn oli. Hetk hiljem märkasin metsavahel mingeid nolke suitsetamas... õnneks olid nad ilmselt juba mitmenda pläru juures ning mind ei märganud.<br /><br />Jalutasin/ronisin edasi.<br /><br />Olin jõudnud taas horisontaalselt kulgevale teele, kust avanes ka vaade. Lumesajus linna vaadates jäi mulle aga midagi <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjLpBQ-zBI/AAAAAAAAD5Y/Oyi5S-N6yLk/s1600-h/PC110147.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjLpBQ-zBI/AAAAAAAAD5Y/Oyi5S-N6yLk/s320/PC110147.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5280694468666641426" border="0" /></a>silma veidi ligemal... Tähelepanelikumal vaatlusel(suumimisel) selgus, et see oli ei keegi muu kui Šveitsi talisportlane...<br /><br />Ei oma tähtsust mis ilm on, ikka võib tänaval näha rollereid ja jalgrattureid, tuisaku, sadagu lund, vihma olgu või mootorsaagidetorm.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjNIjPsevI/AAAAAAAAD5g/7hmK82ZZRI0/s1600-h/PC110160.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjNIjPsevI/AAAAAAAAD5g/7hmK82ZZRI0/s320/PC110160.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5280696109875624690" border="0" /></a><br /><br />Jalutasin edasi, kuni tee jälle mäkke keeras ja hakkasin taas rohkem ronima kui jalutama aga ilus oli...nii ilus ja vaikne. Nagu ei olekski linnas vaid hoopis kuskil kaugel.<br /><br />Ronisin ja tegin vahepeal imetlemispeatusi, kui jõudsin lagendikule. Tekkis kange tahtmine sealt millegagi suurel kiirusel alla sõita :) Õnneks ei ulatunud midagi siledat silma <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjPIlrYMvI/AAAAAAAAD5w/W3kVB504b3E/s1600-h/PC110164.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjPIlrYMvI/AAAAAAAAD5w/W3kVB504b3E/s320/PC110164.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5280698309551862514" border="0" /></a> ja seekord jäi kael murdmata. Kena oli...ikka veel.<br /><br /><br /><br /><br /><br />Aga üks hetk avastasin, et ei ole enam valge, vaikselt hakkas hämarduma ja minu niigi paranoilisest peast sõitsid üksteise järel läbi erinevad stsenaariumid:<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjTZMMYmoI/AAAAAAAAD54/LQQnsFRdaxU/s1600-h/PC110180.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjTZMMYmoI/AAAAAAAAD54/LQQnsFRdaxU/s320/PC110180.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5280702992815266434" border="0" /></a><br /><br />a) kuidas ma lumise põõsa all külma öö veedan ja värisen<br /><br />b) kuidas kurjad näljased jänesed mind pimedas kimbutavad ja varbaid närivad, silmad pimedas hiilgamas<br /><br />c) kuidas ma enam kunagi tagasi koju ei saa...<br /><br />d) muu (võibolla ka mää)<br /><br />Hirmus... ja väga häiriv.<br /><br />Ja täpselt siis, kui mõtlesin, et no ärge tehke nalja, märkasin tuttavat kohta..no see oli ju see sama koht, kus me Indrekuga (siis kui ilmad veel soojad olid) tervisesportlemas käisime.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjU4r4ECsI/AAAAAAAAD6A/ddOkACsvp7Q/s1600-h/PC110189.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjU4r4ECsI/AAAAAAAAD6A/ddOkACsvp7Q/s320/PC110189.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5280704633407539906" border="0" /></a><br />Hirm oli kui võluväel kadunud ja kodutee tuli iseenesest jalgeette. Tegin veel suurest rõõmust pilti ka.<br /><br />Õhtul, kui söök söödud ja kogetud õudused juba täiesti minevikku mattunud ( siin kulgeb aeg palju kiiremini ja asjad ununevad ka kergemini), vedasin ka Indreku metsa.<br /><br />Jah, viisin mehe metsa.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjWuAAQoCI/AAAAAAAAD6Q/MbZkuN6m2Ts/s1600-h/PC100051.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjWuAAQoCI/AAAAAAAAD6Q/MbZkuN6m2Ts/s320/PC100051.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5280706648855322658" border="0" /></a><br /><br />Ega ma üksi poleks julgenudki minna, põlevate silmadega jänesed ei tahtnud hoolimata kõigest ikka veel ununeda.<br /><br />Aga õhtu oli ilus hoopis omamoodi... lume valgus oli taevas ja jälle oli kõik nii vaikne. Nagu päris jõulud oleks juba.<br /><br /><br /><br /><br />Koduteel ootas meid mõnus üllatus ja jõulutunde süvenemine. Just enne meie maja oli püsti pandud väike armas kuusk...<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjYKUQyaRI/AAAAAAAAD6Y/0dXx-Jm8ZRE/s1600-h/PC100085.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 300px; height: 400px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUjYKUQyaRI/AAAAAAAAD6Y/0dXx-Jm8ZRE/s400/PC100085.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5280708234841319698" border="0" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-4648970291413741626?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-74353774655006675242008-12-16T10:33:00.003+02:002008-12-17T11:07:13.035+02:00Jah, nii see on. Mulle tuli eile poes see meelde, kui kaardiga maksin.<br /><br />Saksamaalt Metzingenist tagasi piiri poole sõites tuli janu kummitama, peatusime ühes bensiinijaamas ehk raststelles...või midagi sellist.<br />Võtsime siis kohvid ja kakaod ja kes mida...<br />Siis tuli aeg maksta. Indrek tõmbas oma uhke Credit Suisse kaardi välja, mille peale kassapidajatädi imeliku näoga nõutult ringi vahtima hakkas.<br />Et meil sellega maksta ei saa... saime vastuseks.<br />Et kaardiga ei saa või?<br />Ei, Šveitsi kaartidega...<br />Imestasime.<br />Clemens uuris oma euride varusid...müntidest välja ei tulnud.<br />Võtsin siis mina oma tagasihoidliku valge roheliste vetikatega SEB kaardi välja ja ennäeimet! Läks läbi aparaadi nigu niuhti! See sobis küll.<br />Ilmselt ei olnud nemad sellest midagi kuulnud, et selle suure kurja finantskriisi pärast näiteks Western Union eesti kroone ja muud "ida-bloki" valuutat saatmast üldse keeldus. Eitea kas väike kadeduse uss naabermaa pankade vastu või mis seal mõeldi...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-7435377465500667524?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-18372345042532875622008-12-10T15:29:00.011+02:002008-12-15T18:27:44.990+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ST_Fq6nEECI/AAAAAAAADkI/BXQ16heMp_M/s1600-h/PC060020.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ST_Fq6nEECI/AAAAAAAADkI/BXQ16heMp_M/s320/PC060020.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5278154629379788834" border="0" /></a>Ja laupäeval ärgati kell 7.oo, et taaskord sõita 170km/h Saksamaa kiirteedel.<br /><br />Miks?<br /><br />Eks ikka selleks, et teil jälle midagi lugeda oleks.<br /><br />No esiteks oli varajane ärkamine tõsiseks õppetunniks, Maarit ja Piret...ma tean nüüd, miks te mägesid ei näinud... neid näeb ainult hommikul kuni kella poole kaheksani :D<br /><br />Juba siis kui me oma mäe otsast kesklinna poole sõitsime, märkasin lumiseid tippe ja kraapisin fotoka välja. Kiirus oli siinkohal märksõnaks, sest selleks ajaks, kui me umbes 10 minuti pärast kesklinna jõudsime, ähvardasid pilved ja mingi udulaadne moodustis kõik mu pildigraafia katsed nurjata. Jõudsin tõestuseks teha vaid mõned pildid ja juba olidki kõik mäed kadunud...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ST_IjpZMCtI/AAAAAAAADkQ/Nv3Wy45HXu8/s1600-h/PC060029.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/ST_IjpZMCtI/AAAAAAAADkQ/Nv3Wy45HXu8/s320/PC060029.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5278157803033987794" border="0" /></a>Vähemalt äratas see vaatepilt veidi paremini üles küll. Ma ei saa aru, miks koguaeg niimoodi ei ole? Mõni leidur võiks valmis meisterdada puhuri või selgeilmamasina, et ei peaks pidevalt pilvede all passima... Šveitsis ju pidada keskmiste ilmavaatluste kohaselt olema aastas päevad pea täpselt pooleks jagatud... pool aastat on selge ja pool aastast sajab.<br /><br />Noh, see selleks...<br /><br />Et siis miks nii vara ärgata vaja oli?<br />Eks ikka selleks, et varem Saksamaale Metzingeni linna jõuda.<br />Ja sinna oli tarvis jõuda nii vara selleks, et jõuaks rohkem poode läbi tuustida. Metzingen on nimelt koht, kus on ilmselt rohkem poode, kui elumaju, sest tegemist on outlet (tehasepoodide) linnaga. Ja hea on see sellepärast, et enamus kaupa on müügis poole hinnaga või ka 70% soodusega. Loomulikult on olemas ka selle aasta kaup, mis aga läheb müüki tehasehinnaga, ehk siis umbes 20-30% odavamalt.<br /><br />Aga kõigepealt oli vaja sinna kohale jõuda ja selleks omakorda oli tarvis KOHVI!<br />Esimene tankla, kus peatusime, oli täielik aja raiskamine. Muidugi oleks võinud ju kohe märgata umbes viit turistibussi, mis parklas ootasid aga ei, oli vaja ikka ise uurima minna. No käisime ja vaatasime siis selle täis tuubitud tankla/sööklaa/poe üle ja sõitsime edasi.<br />Õnneks oli järgmine bensiinijaam peaaegu tühi, kui välja arvata suur must Porsche Caayenne, mis korraks meie pilgud endale nõudis.<br />Saime kohvi kätte ja hakkasime piiri poole sõitma, selle asemel võiks ka öelda, et hakkasime piiri poole närveerima. Tegelikult siit poolt üle minnes polekski nii hull olnud vahele jääda, sest siis saaks ju tagasi Zürichisse minna, palju suurem mure oli tagasituleku kohapealt, kuhu ma siis lähen, kui nad mind siia tagasi ei lase?<br /><br />Miks ma üldse selliste asjade pärast muretsen?<br />Asi selles, et Zürichi migratsiooniamet mõtleb oktoobri lõpust siiamaani, kas anda Maritile elamisluba või mitte anda Maritile elamisluba...anda, mitte anda..anda...<br />Ja selleks, et meil igav oodata poleks, küsivad nad umbes nädalaste vahedega meilt erinevaid küsimusi, mis vahel ka korduvad.<br />Kas sa töötad?<br />Kas tahad töötada?<br />Kus sa elad? Kelle juures?<br />Miks?<br />Kas Indrekul on raha, et sind ülal pidada? Kas ta tahab?<br />Kinnitage seda notari juures.<br />Kas sa töötad? Miks?<br />Kellega, kus, kuidas, millal.... blaablaablaa<br /><br />Ja kogu selle jama point on seles, et Marit ei tohi piiri ületada ajal, kui elamisluba ootel on. Võin oodata Šveitsis, see on ok, sest olen registreeritud. AGA kui üle piiri lähen, siis tagasi enam ei saa. Vat sellised huvitavad reeglid on paigas...et igav ei oleks.<br /><br />Aga meile põnevus ja närvikõdi meeldivad...otsustasime, et kuna Šveits on nüüd ka Shengenis ja meie sõidame Šveitsi numbrit omava autoga ja Clemensil on väga šveitslase nägu ees, siis riskime.<br />Ja meil oli õigus, piiril ei tundnud mitte keegi meie isikute vastu huvi.<br /><br />Saksamaa.<br /><br />Kiirteed.<br /><br />Saksamaa kiirteed...<br /><br />Peale piiri otsustasid Clemens ja Indrek kohti vahetada ja rooli taha istus Indrek.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUJlKw8LaOI/AAAAAAAAD5A/ytBKSoSRKYs/s1600-h/PC060036.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SUJlKw8LaOI/AAAAAAAAD5A/ytBKSoSRKYs/s320/PC060036.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5278892948842047714" border="0" /></a>Ja siis hakkas sadama vihma.<br />Kuulasime U2, mis kuuldavasti oli Clemensi lapsepõlve lemmik olnud.<br /><br />Ja siis hakkas sadama lörtsi.<br />Õnneks väga kaua sõita(karta) ei tulnudki, pöörasime ära mingile väiksemale teele, niiet võisin küüned käetugede polstrist välja kiskuda ja sügavalt hingata, et lihaseid lõdvestada.<br />Miks ma seda tegema pidin?<br />Nagu ma juba varem kirjutanud olen, siis sakslasi ilmselt eriti ei huvita, et teed enam näha ei ole või et teed üldse pole, kui pole kiiruse piirangut, siis tuleb pedaal põrandasse suruda ja masinast viimast võtta. Ja siin ei ole oluline, kas masinaks on Porche Cayenne või Opel midagi aastast 80.<br /><br />Aga meelelahutus ei olnud veel lõppenud.<br /><br />Olime jõudnud teele, mis vaheldus asulate ja küladega, millel küll erilisi asula tundemärke ei olnud. Ja siis see juhtus. Uimerdasime just ühe teise auto taga umbes 70km/h, kui järsku käis kaks väga valget sähvatust. Meist tehti pilti!<br />See oli siis esimene märk, et olime jõudnud asulasse, kus Generell piirang oli 50km/h.<br />Nüüd teame, et Šveitsis sõites pole me veel trahvi saanud, sest me oleks seda KINDLASTI märganud.<br />Clemens suhtus kogu asjasse ülima rahuga. Ilmselt oli läheneva shoppingu elevus juba oma töö teinud.<br /><br />Selle, mis toimus Metzingenis võib kokku võtta üsna lühidalt. Shoppasime, shoppasime, ostsime asju, proovisime asju, ostsime, shoppasime, sõime lõunat ja siis shoppasime veel veidi. Ja siis hakkasime kodu poole sõitma.<br />Ei olnud lihtne päev :)<br /><br />Ka piiril ei tehtud meist jällegi üldse välja, lehvitati jälle käega, et mine aga edasi. Ja kodus me olimegi, pakkisime asju lahti, proovisime jälle selga-jalga-pähe ja külge ja tegime kolme inimese Uetlibergi moeshow.<br /><br />Tänan tähelepanu eest, selleks korraks on kõik jälle südamelt puistatud.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-1837234504253287562?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-77843614743999384822008-12-02T17:58:00.013+02:002008-12-04T15:02:29.446+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STfUPao4RrI/AAAAAAAADjo/oeHJsNcmuH8/s1600-h/PB270223.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STfUPao4RrI/AAAAAAAADjo/oeHJsNcmuH8/s200/PB270223.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5275918849801733810" border="0" /></a>Ja siis jõudsime kohale Cranberry nimelisse baari... sees oli soe ja mõnus, kuid lähemal vaatlusel selgus, et peale minu oli baaris veel ainult üks naine, no selge.<br />Clemens tõi meid Gay-baari, temal oli enda kaitseks öelda niipalju, et see on lahe koht, sest baari omavad päris baarmenid ning leti taga on ka ainult parimad joogisegajad. Eks näis... Mehed tellisid endale mehised joogid...cocca viinaga :P Mina olin aga suhteliselt väsinud, mõte ei liikunud... tellisin endale üllatuse.<br /><br />Esimene üllatus oli selline tore roosakas naistejook, mis maitses magushapult ja läks alla nagu lepase reega...<br /><br />Kui mehised joogid juba poole peal olid, tekkis leti äärde täpselt 3 vaba kohta, hõivasime need. Jõudsime veidi globaalsetel teemadel arutleda, kui mehised joogid täiesti ootamatult otsa said. Toimus uus arutelu, kas ja mida juurde võtta ja kes maksab...jõuti järeldusele, et kuna järgmine päev tuleb kontorisse ka jõuda, siis jäädakse samade jookide juurde.<br />Samal hetkel kui Indrek käe tõstis ja oma juba arenevas saksa keeles kaks cocat viinaga tellis, tõstis baarmen meeste ette kaks cocat viinaga. No selge, järeldasime et meie hääled kostavad üle baarimelu... järgnes naer.<br /><br />Siis oli aga kord minu joogi käes, otsas mis otsas.<br />Palusin siis uue üllatuse aga seekord küsis baarimees viisakalt, et kas palju alkoholi või natukene vähem palju. No milles küsimus, palju loomulikult, mõtlesin veel et no kui palju ta sinna ikka kallata saab, peale mida justkui mõtteid lugedes juhtis Clemens mu tähelepanu alkoletile...<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STVdGKsAaUI/AAAAAAAADiQ/9ZcxYBHcWVc/s1600-h/PB270228.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STVdGKsAaUI/AAAAAAAADiQ/9ZcxYBHcWVc/s320/PB270228.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5275224899063933250" border="0" /></a><br />Ja umbes täpselt niipalju ta sinna mitte eriti väikesesse klaasi erinevaid pudeleid ka kallutas. Lõpuks, kui mulle juba tundus, et no sinna klaasi ainult alkoholi lähebki, kallas baarimes peale natukene sidrunimahla ja tõstis üllatuse letile...<br /><br />Ah sa nuga!<br /><br />Imekombel ei olnudki jube maitse, ma ei tea, mida sinna sisse pandi aga tundus täitsa hea. Samas nüüd kaine peaga mõtlen, et eks selles maitse pehmuses võis süüdi olla ka see esimene üllatus ;)<br /><br />Selleks ajaks, kui mu teine üllatus juba poole peale jõudis, arutasime CNN´i reklaami, kus venelane küsib, et mis see demokraatia on, et kas on meelega tehtud naljakas ..<br />Ilmselt olid hääled jälle volüümi juurde saanud ja baarimees tuli ja küsis:<br />Kust te muidu pärit olete?<br />Eestist<br />Aga kas olete Eesti venelased või olete eestlased?<br />Eestlased<br />OOO... kui tore, mina olen Tšehhist :)<br />Peale seda küsimusteringi toimus idablokklaste vennastumine :)<br /><br />Siis tellis Clemens kaks mehist jooki<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STfIyy-jDQI/AAAAAAAADjI/fmgVeFiTLkg/s1600-h/PB270258.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 262px; height: 197px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STfIyy-jDQI/AAAAAAAADjI/fmgVeFiTLkg/s320/PB270258.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5275906263490956546" border="0" /></a>Rääkisime veel tähtsatest asjadest nagu valitsuste vandenõuteooriad ja alkoholi mõju inimese<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STfP5v32JsI/AAAAAAAADjg/yMNE_vRXtnE/s1600-h/PB270265.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 113px; height: 84px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STfP5v32JsI/AAAAAAAADjg/yMNE_vRXtnE/s200/PB270265.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5275914079498020546" border="0" /></a> ajule, täpseid detaile ei mäleta aga mulle tundub, et me jõudsime läbimurdeni! Ja samal ajal hakkas ka kell vaikselt läbimurdeni jõudma. Aga enne minekut oli vaja veel hommikuks ka tervisejook võtta, vähemalt nii letitagune isik seda nimetas. Oli tõesti tervislik...no tundus, et on...vist. Maitses selline värske, vahuselt hapukas ja peaaegu ilma alkoholita :D<br /><br />Lõpuks oli käes aeg klaasid kotti panna ja arve ära maksta. Baarmen uuris midagi oma ruudulise <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STfKoxL4ymI/AAAAAAAADjQ/ukOL2VBzZxQ/s1600-h/PB280273.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 140px; height: 104px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STfKoxL4ymI/AAAAAAAADjQ/ukOL2VBzZxQ/s200/PB280273.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5275908290234600034" border="0" /></a>paberi pealt ja hakkas asju kassasse trükkima. Tekkis huvi...küsisime lehte näha.<br /><div style="text-align: left;"><br /></div>Jah, oli küll huvitav, püüdsime seda omaette dešifreerida...selgus, et oli täiesti kasutu <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STfL42WA9tI/AAAAAAAADjY/J5LYHr1GyCc/s1600-h/PB280276.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 177px; height: 132px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STfL42WA9tI/AAAAAAAADjY/J5LYHr1GyCc/s200/PB280276.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5275909666008790738" border="0" /></a>leht. Otsustasin, et baarimees toksib asju sinna masinasse täiesti huupi, sest sellest kriipsude ja numbrite jadast pole võimalik midagi mõistlikku välja lugeda... Baarimehele tegi kõik millegipärast palju nalja.<br />Aga päris Nali tuli siis, kui me tšeki kätte saime aga peale kerget mõttetööd, tundus number siiski klappivat, sai makstud, aufiiderseenitud ja minema jalutatud.<br /><br />Tundus, et kõrged võimud olid meie poolt, et me sellel õhtul koju jala minema ei peaks. Peale väikest jalutuskäiku jõudsime täpselt minut enne number 5 trammi tulekut peatusesse. Pakkusime, et meie 13 on juba oma sõidud selleks korraks lõpetanud ja rattad rööbastelt ära korjanud ja olime peaaegu ok sellega, et tuleb veidi ennast mäest üles liigutada.<br />Aga näe!<br />Täpselt ülejärgmises peatuses oli ootamas meie oma tramm number 13, kui armas temast.<br /><br />Tervisesport jäi järgmist korda ootama.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-7784361474399938482?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-26972780161240213372008-12-01T19:15:00.018+02:002008-12-02T17:57:32.701+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STVVSwMiWaI/AAAAAAAADiI/jPgcrnhvf2c/s1600-h/PB020113.JPG"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer; width: 150px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STVVSwMiWaI/AAAAAAAADiI/jPgcrnhvf2c/s200/PB020113.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5275216319197895074" border="0" /></a><br />Käsime kuulamas/vaatamas kohaliku koori(Vocalino Classic Pop Jazz Chor) tõlgendust Orfeuse ja Euridice legendist. Kohtusime bossi Clemensi ja tema sõpradega Münsteri nimelises lounges, kus toimus kerge snäkk ja vein, pärast mida suundusime St.Peteri kirikusse.<br /><br /><span style="font-style: italic;">Usinamad lugejad mäletavad, et St.Peteri kirik on see Zürichi vanim ja Euroopa suurima kellaga kirik, millest ma augustis kirjutasin ;) Ja kes külaliseks on olnud, siis teile ma kindlasti näitasin seda kirikut ja te väga suure tõenäosusega leiate oma fotode hulgast ka tõestuse selle kohta ;)</span><br /><br />Teepealt korjasime üles ühe grupi segaduses inimesi, kes vehkisid punaste piletitega, samasugustega mis meilgi taskus olid... ilmselge kuhu minek...<br />Jõudsime kohale, istusime ja avastasime, et ei olegi mingi lihtne kontsert..isegi orkester oli kohal, kohalikus keeles Symphonisches Orchester Zürich. Ja siis läks kõik pimedaks.<br />Siinkohal pean vajalikuks veidi lähemalt tollest legendist rääkida, et kõik ikka selge oleks.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Orfeo ed Euridice </span><br />Legend on pärit Kreeka mütoloogiast.<br />Euridice oli puuhaldjas ja Orfeus muusik ning luuletaja, kellele Apollo (valguse ja päikese jumal) andis kuldse lüüra. Orfeuse ema oli luulemuusa Calliope, kes õpetas pojale kuidas sõnu seada ja kõiki ennast kuulama panna.<br />Euridice ja Orfeus olid just abiellunud ning Orfeus mängis oma kallile naisele kauneid meloodiaid, mille saatel Euridice aasal tantsis. Kogemata astus naine aga mao peale, kes teda hammustas ning Euridice suri.<br />Varem lõbusaid ja imelisi muusikapalu esitanud Orfeus kurvastas niiväga, et ei suutnud enam ilusaid lugusid mängida. Kõik tema palad olid nii sünged ja kurvad, et kõik haldjad ja jumaladki, kes neid kuulsid, hakkasid nutma.<br />Ühe versiooni järgi tuli Orfeuse juurde armastuse jumal Amor, teise järgi puuhaldjas ning soovitas tal minna allilma ja oma kaasa tagasi tuua. Õnnetu mees läkski allilma Hadese, surnute jumala juurde ning nõudis Euridicet tagasi. Taas ühe versiooni kohaselt käskis Hades Orfeust mängida nii lõbusaid lugusid, et terve allilm tantsima hakkaks, teise versiooni kohaselt mängis Orfeus lihtsalt nii ilusti Hadesele, et viimane heldis ja lubas Euridicel allilmast lahkuda.<br />Kuid Hades ei saanud ometi ühte hinge allilmast nii lihtsalt minema lasta ja seadis Orfeusele tingimuse. Kogu tee tagasi maale ei tohtinud mees vaadata üle õla oma naise poole, kes tema järel käis. Kui juba valgus paistma hakkas, ei suutnud aga Orfeus enam oodata sest tahtis kontrollida, kas Euridice ikka on tema selja taga. Ja nii kui ta ümber pööras, nägi Orfeus vaid kaugenevat Euridice siluetti.<br /><br />Kontsert iseenesest oli päris huvitavalt tehtud, koor etendas allilma asukaid ning peaosaliste rollides olid ooperilauljad. Õnneks oli kogu esitus itaalia keeles, nii et seekord ma avalikus kohas pisardama ei pidanud.<br /><br />St.Peteri kirik on seest väga lihtne, nagu vist kõik kirikud Zürichis. Zwingli reformatsioon mõjutas väga tugevalt arhitektuuri, tema nõudis täielikku alandlikkust, mis omakorda tähendas aga seda, et rikkust välja näidata ei tohtinud. Sellepärast on siin kirikutes vähe kaunistusi.<br />Aga mis mulle veel meenus tolle kiriku kohta... pildilt on näha ka, et suure torni küljes on väike aken või avaus. Ei, see ei ole laskeava. Aken on olemas neljas ilmakaares ja neid avausi kasutati tulekahjude avastamiseks. Tornis istus alati üks valvur, kes iga 15 minuti tagant igast aknast välja vaatas. Kui ta kuskil suitsu märkas, torkas selles suunas olevast aknast välja punase lipu ja helistas kirikukella. Nii teadsid tuletõrjujad, kuhu poole tuld kustuama vaja joosta...<br /><br />Aga ma arvan, et tänaseks aitab tõsistest asjadest.<br />Peale kontserti kogunesime kiriku ees ja Clemens ärgitas kõiki pubisse minema. Umbes 10 minuti jooksul selgus, et minemas olime ainult mina, Indrek ja Clemens. No mis siis ikka, bossi sõna on seadus ;)<br />Jalutasime pahaaimamatult läbi vanalinna Cranberry nimelise baari poole, vahepeal klõpsisin pilte öisest Zürichist. Täiesti juhuslikult jäi kaadrisse Münsteri kirik...<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STVUllKEuJI/AAAAAAAADiA/PegZKfaEqJc/s1600-h/PB270222.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STVUllKEuJI/AAAAAAAADiA/PegZKfaEqJc/s400/PB270222.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5275215543140661394" border="0" /></a><br /><br />Ja siis jõudsime kohale Cranberry nimelisse baari, sellega loen lõppenuks neljapäeva õhtu viisakama poole<br /><br />Järgneb...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-2697278016124021337?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-22204154172283117002008-11-29T18:56:00.000+02:002008-12-01T19:15:02.848+02:00Kogu selle lumehulluse peale, mida ma pea kõigist blogidest ja lehtedest lugenud olen, tahtsin ma öelda, et siin sadas ka lund...natuke<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STQYP_Lm1JI/AAAAAAAADhE/2JYk5xYFBT8/s1600-h/PB240188.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 344px; height: 458px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/STQYP_Lm1JI/AAAAAAAADhE/2JYk5xYFBT8/s400/PB240188.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5274867726494913682" border="0" /></a><br /><br />Aga ma mõistan, et nende lumemeetrite ja inimesekõrguste hangedega ma võistelda ei saa... Võibolla siis kui päris-mägedest tagasi tulen ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-2220415417228311700?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-15818870080439753182008-11-26T16:50:00.005+02:002008-11-26T17:16:20.066+02:00Tundub, et mu blogimisest kumab tugevalt läbi üksildus, igatsus kellegagi rääkida ja muidu kurblik alatoon.<br />Noh, nüüd on kõik muutunud! Selle eest hoolitses neiu Sirli :P (arvasid, et ma sellest siin ei kirjuta või?)<br /><br />Tuleme siis eile poest ja nagu ikka, tsekime loomulikult postkasti ka. No tavaliselt on Indreku kastis igasugu huvitavaid kirju kohalikult valitsuselt, maksuametilt, politseilt, piletilevist ja kellelt kõigilt veel eks.... ja et ma ennast väga erakuna ei tunneks, siis paneb postiljon mulle vahel mõne reklaami ka.<br />Just enne võtme välja võtmist mainin veel, et ma enda oma ei avagi, nagunii midagi mõistlikku ei ole. Vaatame Indreku kasti...tühi, irvitasin korra. Avasin enda kasti...<br /><br />Ja mida ma näen! Mulle on mitte lihtsalt kiri vaid lausa PAKK :) Ohhhh seda rõõmu.<br /><br />Kaapisin kiirelt mäest üles kodu ukse taha, kähku värisevate kätega võti lukuauku ja helikiirusel tuppa. Selleks ajaks, kui Indrek mulle järgi jõudis istusin mina juba elutoas, PAKI riismed mööda tuba laiali, rõõmustasin kõvasti ja naersin :D<br />Hoolitsev nagu alati, oli Sirli saatnud mulle kaaslase... sõnadega:<br /><span style="font-style: italic;">Et sul oleks kellegagi rääkida ja pildistamistele kaasa võtta.</span> <span style="font-style: italic;"><br />Mudi hellusega!</span> <span style="font-style: italic;"><br />Sirts</span><br /><br />Niisiiiiiisss saage tuttavaks, minu uus kaaslane Rahmeldis<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SS1mG6NGXxI/AAAAAAAADgk/yTBI0S2B9QM/s1600-h/PB260202x.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SS1mG6NGXxI/AAAAAAAADgk/yTBI0S2B9QM/s320/PB260202x.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5272983007610167058" border="0" /></a><br />Ja nagu pildilt näha, läks Rahmeldis esimese asjana kohe meie veinivarude kallale...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-1581887008043975318?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-59457259605199108102008-11-24T14:46:00.000+02:002008-11-26T17:11:09.903+02:00Jah, seoses söögiga on üks viimastest mälestustest Cemensi (Indreku bossi) juurest.<br />Kuna Zürichis on juttude ja statistika järgi pea võimatu korterit leida, siis on tavaliselt suur õnn, kui keegi lõpuks kvartiira omandab... loomulikult tuleb seda ju tähistada ja korter koos tehnikaga sisse õnnistada.<br />Ühel reedel läksimegi seda tegema.<br /><br />Nagu firmajuhile kohane asub uus eluase Golden Coastil... ehk siis meie mõistes teisel pool järve, seal kus rikkad ja ilusad elavad ;) Ja rikaste ilusate all mõtlen selliseid nägusid nagu Tina Turner ja Mika Häkkinen.<br />No igati kena korter... all kus kella saab vajutada, on isegi kaamera... et näha oleks, kes ukse taga passimas. Noh eks neil ole rohkem kaotada ka...<br />Trampisime treppidest kõige viimasemaselele korruselele, sest lift veel ei tööta... mine tea, võibolla polnud siis lift veel oma šahtiski. Ma parem sellele rohkem ei mõtle.<br /><br />Aga alustame siis söögiga...Clemens pakkus meile soojenduseks röstitud kastaneid, võite arvata, et ilma ilkumiseta nende maitsmine ei möödunud :P Aga üllatavalt söödavad olivad isegi, kuigi minu põhjamaise maitsemeele jaoks on kastanid siiski liiga kahtlased. Jõime veini peale.<br /><br />Siis oli aeg tutvustava tuuri jaoks. Suur avar elutuba, üüratu telekaga ja helisüsteemidega üle terve korteri, k.a. vannitoad, mida kokku kaks. Avatud köök võimsa tehnika arsenaliga, plus kontor ja peaaegu terve korteri ulatuses rõdud mõlemal pool... noh, et saaks soovi korral alati päikest võtta. Ja loomulikult ei ole korteris olemas kardinaid, milleks need, keegi ju ei vaata sisse...jeah, muidugi. Aga see selleks, pole ju meie asi eks, las näitab.<br />Sõime veel kastaneid ja võtsime veini kõrvale.<br /><br />Siis hakkas Clemens risottot tegema... meile avanes vaade nagu otse Jamie Oliveri maailma.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SS1K3urawXI/AAAAAAAADgc/mH62P7TegPo/s1600-h/PB140143.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SS1K3urawXI/AAAAAAAADgc/mH62P7TegPo/s320/PB140143.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5272953060004118898" border="0" /></a> Tsekkis liha, tegi risottot, keetis kastet ja kallas veini...meile ja endale ja seda kõike korraga, ise seejuures uskumatult rahulikuks jäädes...<br />Taldrikult leidsime lõpuks ahjus (palju tunde) küpsenud loomaliha, risotto valge veiniga, aurutatud imeliku kujuga lillkapsamaitselised juurviljad ja tomatid ja tundmatu valge kastme, mis keele alla viia tahtis. Sõime, rüüpasime veini ja ägisesime.<br /><br />Elu on ilus.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5945725960519910810?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-7173894436390484412008-11-22T03:12:00.006+02:002008-11-22T05:06:57.995+02:00Igatahes täiesti mõttevaba nädal on olnud! No peaaegu eile tuli üks mõte tegelt ...vist...<br /><br />Kuna ilm on siin täiesti eestlaseks hakanud, siis pole eriti tahtmist välja varbaid leotama minna ja värskendan silmi CNN´i ja muude väheste inglise keelsete kanaaalidega, majanduskriisi ja naftahinnaga olen kursis.<br /><br />Vahel suudan ka umbes pool tundi mõnda CSI või Dr.House osa vaadata aga lihtsalt närvid ei pea vastu. Kas tõesti sakslased lugeda ei oska või??? Krt vähe sellest, et näitleja suu liigub täiesti teises taktis nagu mõnes odavas mehhiko seebis TV3 pealt, hääl on ka teine... mõistus lihtsalt ei võta vastu. Väga keeruline on vaadata Vin Dieseli, George Clooney või Tommy-Lee Jonesi filmi...nagu oleks silmailu juba.... aga eiiiiiii..... kohe tuleb peale saksakeelne möla nagu panniga vastu vahtimist. Ma ütlen, mitteüks saksa poiss ei tee iialgi järgi eelpoolmainitud tüüpide "olen 3 nädalat joonud ja ikka seksikas" -häält !!!!!<br /><br />Noh, sain jälle närvid pingule tõmmatud....<br />Aga ma tahtsin tegelikult hoopis CNN´ist rääkida.<br />Loomulikult ei olda sealpool Golfi hoovust ikka veel üle saadud Obama võidust. Aga kuna enam ei saa rääkida pollidest ja protsentidest, siis jahutakse hoopis valitud presidendi juuksurist, millise koera presidendipere valgesse majja karvu ajama toob ja sellest kui tore see kõik ikkagi on aga et kriis võiks ka ikka mööda minna.<br /><br />Noh... a see selleks, reklaamid on CNN´il toredad :)<br />Promovad seal ühte saadet, kus räägitakse maailmakorrast või poliitikast... polegi oluline.<br />Tähtis on reklaam ise.<br />Näidatakse asiaate, musti, valgeid, muid erinevaid värve ja uske, rahvusi... igaüks ütleb ühe lause alguse...<br />"Demokraatia on..."<br />Ütlevad siis seal hiina ja india ja muudes keeltes...ütleb ka inglise keeles... "Democracy is..."<br />Ja siis tuleb venelase kord: "Što takoe demokratija?"<br /><br />Kui ma nüüd juba siin kirjutama hakkasin, siis meenub mulle veel, et eelmisel nädalal käisime ühes Zürichi suurimas klubis Kaufleutenis. Pidu oli. Kohalike väljamaalastega, nagu juba tavaks on saanud... Alguses istusime lounges, võtsime paar prii jooki, mina tegelesin uute liikmete tervitamisega(koos oma ustavate alluvatega ;)<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SSdlclYSiLI/AAAAAAAADdE/hxOs1bpP8R0/s1600-h/PB110046.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SSdlclYSiLI/AAAAAAAADdE/hxOs1bpP8R0/s320/PB110046.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5271293430605187250" border="0" /></a><br />ja pärast vaatasime meie keeles naitklaabi ka üle... muusika oli täitsa hea (Piret ja Erge, ma arvan, et teile meeldiks ;)<br />Siinkohal on sobilik selgitada veidi sõnadekasutust siin riigis, et probleeme ei tekiks...<br /><span style="font-style: italic;">Discoteque</span> on koht, kus käiakse tantsimas ja pidutsemas<br /><span style="font-style: italic;">Nightclub</span> aga on hoopis teine koht... seal tantsitakse sulle ja noh, eks muidugi pidutsetakse ka ;) Ehk siis lihtsamalt stripikas.<br />Kaufleuten ise on aga üks suuuur ööklubi, eraldi majaosas on lounge, lisaks on seal veel ka Kaufleuteni restoran...päris uhke teine ja kontserdisaalid. Niiet üks suur ettevõtmine ühesõnaga.<br />Vist tuleb veel midagi meelde seoses söögiga aga sellest kirjutan järgmine kord :P<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-717389443639048441?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-65168235454668366782008-11-17T15:21:00.003+02:002008-11-22T03:12:33.649+02:00Minu esimene iludusvõistlus on alanud... alates tänasest saab hääletada minu poolt<br /><br /><a href="http://album.ee/node/17986035/50138495">SIIN</a><br /><br />Tegemist on tattoovõistlusega, kordan... minu esimene :) niiet kõigi abi on tugevalt oodatud.<br />Seal on võimalik ka minu konkurentidega tutvuda, pean ütlema, et on tugevad vastased... aga kuskilt tuleb ju ometi alustada.<br /><br />Aga nüüd kiirelt klikkima ja mulle hääli laduma!<br /><br />Tänan tähelepanu eest.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6516823545466836678?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-25626673394382647082008-11-12T22:26:00.009+02:002008-11-14T15:53:33.887+02:00Laupäeval otsustas üks kena lähedalseisev isik mind väga armsalt üllatada :) Mind viidi sööma kohta, millest olen kuulnud juba ...hmm.. võib vist vabalt öelda, et kaua.<br />Restoran Schwan, kus tehakse maailma parimat filetto di manzot ( mis inimkeeli tähistas grillitud loomaliha). Nüüd võin mina hakata jutte levitama sellest, kuidas seal tehakse maailma parimaid grillitud hiidkrevette! Mõtlesin tõesti varem, no kui hea see söök siis ometi olla saab... aga näe.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRtFZ5vxjCI/AAAAAAAADbI/8_l3_YaZxUY/s1600-h/PB081882.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRtFZ5vxjCI/AAAAAAAADbI/8_l3_YaZxUY/s320/PB081882.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5267880500440173602" border="0" /></a><br />Schwan hotell asub Horgenis, Zürichist umbes 20 minutit mööda kiirteed...kui minna järve äärest vaadetega teed mööda, siis veidi kauem.<br />Horgen ise on väikelinn, mis kuulub veel Zürichi kantonisse, seal elab umbes 18 500 elanikku ja ka see linn asub kõrgemal, kui Eesti kõrgeim tipp :) Väikelinn, mis soovib jääda külaks.<br />See hotell võib küll kelkida oma ajalooga, ehitatud aastal 1462, esialgselt elamiskohaks vallalistele noormeestele ;) Lisaks kasutati hoonet keskajal ka raekojana, kus peeti tähtsaid kohtumisi ja koosolekuid. Kogu seda ajaloo hõngu on majas siiani tunda.<br /><br />Restoran Schwan asub esimesel korrusel, tõeliselt hubane ja mõnus interjör. Lisaks ülimalt meeldiv ja sõbralik teenindus.<br />Niiiiisiis....kõigepealt pakuti valge trühvli oliiviõli ja saia. Õli valati taldrikule, sinna saime oma maitse järgi lisada soola ja pipart, siis tuli sai sinna sisse kasta ja nautida. Nautisime.<br />Siis saabus salat, huvitaval kombel on siin tõesti salatid väga head. Isegi paadunud lihasöödikud nagu me teadupärast Indrekuga oleme, sõime oma taldrikud tühjaks.<br />Ooooo...ja siis! Pearoad...<br />Indrekul see palju kiidetud loomaliha ja minul hiidkrevetid, mis taldrikule äragi mahtuda ei tahtnud. Kõik, mis seal kahvliga suhu liikus, lihtsalt sulas keele peal...<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SR1_ylKrlBI/AAAAAAAADbo/jnREZtWGelo/s1600-h/PB081909.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SR1_ylKrlBI/AAAAAAAADbo/jnREZtWGelo/s320/PB081909.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5268507646040445970" border="0" /></a><br />Sulatasime siis veidi sööki, kuni hakkas tunduma, et no enam tõesti ei mahu. Ega muud üle jäänudki, kui seljad sirgeks ja ruumi tuli juurde. Kolmas faas mahutamise õpikust näeb ette, et kui magu juba tõesti rebenemiseni täis on, siis söögitorus on kindlasti veel ruumi :D Rakendasime ka seda viimast seadust.<br />Kokkuvõtteks võin südamerahuga kõik sinna sööma saata ja kindel olla, et jäädakse rahule!<br /><br />Lõpetuseks panime paika plaani, et kui me selle rahapaja siit mägedest lõpuks välja kaevame, siis võtame seal hotellis toa, käime all söömas, läheme üles seedima ja kui jälle liigutada jaksame, siis läheme alla sööma :P<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-2562667339438264708?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-59057757734265314592008-11-11T21:32:00.000+02:002008-11-14T15:56:36.622+02:00<span style="font-family:georgia;">Kui olin lahkumisvalust üle saanud, otsustasin neljapäeval Helerit ja tema loomaaeda külastada... loomulikult ülisalajase plaaniga ta kavalalt kööki aheldada ja sundida teda meile õhtusööki tegema ... muhhahaaa... vat nii juhtub, kui superkokk oled.<br />Tegelikult tähistas Heleri oma uut töökohta...mis asub sujuvalt meie kodust umbes 5 minuti kaugusel, et siis lõunakohvi hakkab meie juures toimuma ;) Õnnesoovid!<br />Söögiks oli pasta kana ja sidruni ja valgeveini kastmega, siiamaani neelud käivad. Lihtsalt illegaalselt hea!</span><br /><span style="font-family:georgia;">Loomulikult loomastusin ka ise kasside Simona, Shakiira, Sebastiani, ülisuure Mufasa ja pisikese kutsa Teddy keskel ja tegin umbes üle tuhande pildi :D Järgmisel päeval suutsin siiski mõistuse pähe tagasi kutsuda ja otsustasin 200 parimat alles jätta.<br /></span><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRs4E3kb97I/AAAAAAAADZk/tQ4Hd290gHA/s1600-h/PB060734.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRs4E3kb97I/AAAAAAAADZk/tQ4Hd290gHA/s320/PB060734.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5267865845427337138" border="0" /></a><br /><span style="font-family:georgia;">Kuna mina laekusin Rorbasesse juba päeval, siis kasutasime aega osavasti ja jalutasime mööda küla ringi. Täiesti armas pisikene linn/küla...eiteagi kuidas õigem oleks öelda. Künkad, org, Rorbase jõgi...ja need aroomid... lehmasõnnik ja lambavill segatuna viinamarjaistanduse aroomidega :) Vat see on alles midagi.<br />Natukene kõhedust on hakanud tekitama tõsiasi, et Šveitsis mitmed loomad kurjast vaimust vaevatud on...seekord siis lambad, vaadake ise:<br /></span><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRs445AuxGI/AAAAAAAADZs/coC8BuypX-g/s1600-h/PB061304.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRs445AuxGI/AAAAAAAADZs/coC8BuypX-g/s320/PB061304.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5267866739167642722" border="0" /></a><br />Põnev oli see, et lambad ei asunud mitte aedikus vaid liikusid rohtu krõmpsutades ja kellukesi tilistades vabalt mööda mäenõlva paremale. Ei oskagi öelda, mis neid seal ootas...<br /><br />Eelpool mainitud pildid laadisin kõik kohusetundlikult Picasasse üles ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5905775773426531459?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-12038845890338718322008-11-10T17:27:00.004+02:002008-11-10T18:51:56.440+02:00Okei, ei ole lihtne ärgata nädala jooksul kaks korda ääretult vara, kui oled harjunud poole päevani voodis lebama ja rahulikult silmi avama. Aga teisipäeval kell 7 oli tarvis lennukite maja juures olla ja seal me olime, kuigi liiklus oli täiesti uskumatult tihe...<br />Saatsime turistid ennast tsekkinnima ja tahtsime juba parkimiskohta otsima minna, kui meid peatasid 2 politseinikku. Meie idabloki numbrimärk tõmbas taas tähelepanu...<br />Niiniii...mis meil siin on...<br />Juhiload palun<br />Kindlustus<br />Isikut tõendav dokument on?<br />Passi pole kaasas aga kas ID kaart sobib? (Sobis)<br />Kui kaua juba Šveitsis olete?<br />4. august...<br />Okei<br /><br />Ja siis läks üks eemale midagi omale varrukasse pobisema...<br />Ootasime ja värisesime...jumal teab, mida me oleme unustanud teha või registreerida või vahetada või uuendada... ei tahaks enam võõra riigi politseid sponsoreerida.<br />Pobiseja tuli tagasi, andis dokumendid ka ja soovis head päeva...<br />Huh, seekord pääsesime!<br /><br />Parkisime ja otsisime turistid üles, et arutleda piimja udu üle, milles lennujaam hetkel püherdas.<br />Tablood näitasid, et kõik toimub nii nagu lubatud ja oligi aeg hüvasti jätta... :(<br />Pisardamist ja nuuskamist ja jõgedenutmist ei juhtunudki... ilmselt oli asi selles, et aeg alles liiga varane ja see osa ajust ei olnud vist meist kellelgi veel üles ärganud.<br /><br />Ootan teid tagasi, nagu lubasite...meil jäi ju mägedes puha käimata ja järve ääres vein libistamata ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-1203884589033871832?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-53653259693837149742008-11-09T15:28:00.000+02:002008-11-10T17:26:33.119+02:00Mis siis sai, missiissai...koju seedima läksime, vat mis sai :P Esmaspäevaks oli ju vaja ennast kiirelt toru-vormi saada, et me kuskile keerdu kinni ei jääks ...<br />Ah et mis torud?<br />No Alpamare rõõmu-torud loomulikult! Kõige ägedam veepark üldse!<br />Hommikul ärkasime vara, sest ilm oli ilus... päike torkis silma ja käsis õue minna.<br />Heleri käis hommikul meie juurest läbi, tõi kooki ja kohvi ja vaatas meie ülipadjaseid nägusid ...<br />Siis läksime linna viimaseid sente laiaks lööma ja veelkord mägesid passima.<br />Kell 5 olime nagu 25 kopikat Indreku tööjuures akna taga piilumas. Kõõlusime auto peal ja nühkisime tolmu maha... tundus nagu oleks juba terve sajandi oodanud, kui Indrek lõpuks rooli istus ja suuna Alpamare poole võttis.<br /><br />Ohhhhh...... aga see OLI ootamist väärt!<br />Kiirelt rebisime riided seljast ja pressisime ennast ujumiseks ja torude läbimiseks sobilikesse trikoodesse ja pükstesse. Jooksime otse laintesse ja kunstlikku äikesepilve. Tegemist oli surfibasseiniga, kus imiteeriti troopilist tormi, müristas, lõi välku ja vihma sadas.<br />Esimene toru, vist mingi kanjoni nimeline, oli nagu löök vastu kopse, selgroogu, sabakonti, nina ja ilmselt ka ajukoorikut... aga samas nii hea :)<br />Edasi avastasime veel torud, kust sai alla lasta kummist päästerõnga ja päästepaadi vaheliste seadeldiste seljas...vabalangemine, kiire hoog ja lisaks avanes toru pealmine osa mõneks minutiks nii, et sai ka taevast ja tähti imetleda, kuni jälle vett silma pritsiti. Vahepeal oli küll tunne, et siit rennist ma selle batuudiga välja lendan...aga ei...kriiskamise saatel jõudsin siiski õnnelikult alla, kus teised mõnitavate nägudega mu üle naersid ja mainisid, et mu häält oli kuulda juba enne kui alla jõudsin. Mina neid ei usu.<br />IceExpress oli selline valge toru, kus voolas mingil huvitaval põhjusel märgatavalt külmem vesi... toru poole peal oli suurem avaus, kust vaatas alla jääkaru nägu ja mängis tümpsuv diskolugu...eitea kuidas see küll jääga seotud on aga vahet pole...vett neelasin seal alla rohkem kui vaja.<br />Indrekuga koos läbisime Thrilleri nimelise toru, kus oli kottpime! Ja ma pean siinkohal mainima, et üks mees ütles mulle veel enne kui sealt alla tuhisema hakkasime, et : "Ah ei ole nii hull midagi, vahel on korraks pime" ...niipalju siis sellest :P Hääl oli pärast igatahes kähe.<br />Piret ja Indrek võistlesid veel ühes eriti pikas torus ajapeale alla sõitmises...seis jäi 1:1, kuni kevadeni ilmselt ;)<br />Ujusime ka vastuvooluga basseinis ja imetlesime vaadet Zürichi järvele... kolm basseini asuvad nimelt õues. Käisime veel ka diskobasseinis, kus vee all mängis muusika... lasime kõrvad vee alla ja röökisime kaasa laulda :)<br />Enne lahkumist leotasime oma väsinud ja räsitud liikmeid veel ka soolases 36 kraadises rohelises mõnna-mõnna basseinis... täielik lebo ja mõnus lõõgastus. Arutasime veel, et oleks tore kui keegi tuleks nüüd söögi ja joogi ka kätte tooks...<br /><br />Viisime Heleri veidi kodule lähemale ja tegime oma kurja pizzaplaani teoks. Esitasime tellimuse näljaste nägudega ära ja alustasime ootamist. Veidi aitas aega veeta seinale kinnitatud loosiratas, kust me midagi ei võitnud aga nalja siiski saime. Siis tuli Indrekul idee, et maksaks ära ja siis saaks kohe pizzadega kodu poole leekima panna...aga näe...kaardiga maksta ei saa. Pizzamees näitas lähima automaadi kätte kuid siis meenus mulle, et rahakott ju sentidest pungil... Kraapisime siis rappenid lagedale ja kõlistasime pizzamehele 21chf sentides ilusti peopeale.<br />Ilmselt jättis see tüübile sügava mulje, sest enne kui ta meile tellimused kätte andis, mainis veel, et meil läks siin üks pizza valesti...<br />Esimese asjana mõtlesime kohe, et raisk...<br />Aga ei, asi oli hoopis parem. Saime kaasa tasuta pizza, sest keegi pani valed täited kellegi teise tellimusele ja vaene pizza oleks muidu prügikastide maale saadetud. Mis meil saigi boonuspizza vastu olla :D<br /><br />Oli üks ütlemata kasulik päev!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5365325969383714974?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-80944210639128719332008-11-06T13:46:00.000+02:002008-11-07T14:25:01.167+02:00Igatahes laupäeval (tegelt lauhommikul) ilmus Indrek välja superlaheda ideega, lähme Foxtowni! Seal on 160 superägedat tehasepoodi, kus hindu praktiliselt polegi..superäge!<br />Harjutasime veidi silmade avamist ja püsti seismist... suhteliselt keeruline aga saime hakkama, kuigi jalad ja varbad ja pea valutasid ikka veel pikast (mingil põhjusel jalgsi tuldud) koduteest. Umbes tund peale ärkamist olime autos ja suunaga Lugano poole. Ettevaatlikult meenutades selgus, et olime üle öise Zürihi traditsioonilisi kodumaiseid, isamaalisi ja euroviiske laulnud...imelik.<br />Mis ma oskan öelda...tavaline turistikas...eemalt paistavad udu seest mäed, St.Gotthardi tunnel oma 17km-ga ja ebanormaalselt ilus järv mägede keskel, lisaks tunnel-vaade-tunnel-vaade efekt.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRQwZHyzg7I/AAAAAAAAC4w/gGttfQyWsZE/s1600-h/PB010464.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRQwZHyzg7I/AAAAAAAAC4w/gGttfQyWsZE/s320/PB010464.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5265887072449954738" border="0" /></a><br />Kaardi pealt vaatasin, et peaks olema see superäge koht enne Luganot aga ei, võta näpust ja varbast või kust tahad aga seal linna ei olnud. Lähemal uurimisel selgus, et olime valel pool Luganot... sõitsime õigele poole ja kohe hooga Foxtownist mööda! Umbes 5km edasi tuli järgmine exit kiirteelt, kus ümber pöörasime ja tagasi sõitsime.<br /><br />Ütleme nii, et Foxtown oli üks suur petekas! Seal tähendas -50% hinnalipikul ikka seda, et asi on liiiiiga kallis minusuguse turist-illegaali jaoks. Seda keskust ma ei sponsoreerinud. Indrek aga sai sealt igasugu huvitavaid asju...mingi naiste diskrimineerimine!<br />Kodutee oli selleks ajaks juba pime, kui meie liikuma hakkasime, vaadete asemel oli näha erinevate linnade ja külakeste säravaid tulukesi...peaaegu igav ja unine...<br /><br />KUNI JÄRSKU...<br /><br />Sõitsime just välja ühest järjekordsest tunnelist, kui auto otsustas juhtimise üle võtta ja külje ette keerata. Kuna Maariti ja Pireti auks oli ju lumi maha sadanud, siis nüüd see kõik sulas ja tee oli sulalumeveega täiesti üle ujutatud. Nagu nähtamatu liuväli. Kõigil jäi hing kinni, isegi Piret ei karjunud. Vist oleks õige lisada, et tee oli tol hetkel veel langeva nurgaga, niiet kõrvale jäi päääris korralik sügavik...isegi pimedas oli seda näha.<br />Kui meie vapper juht ja liider oli ohjad taas enda kätte saanud, sõitsime sellest hetkest alates 70km/h....väääga rahulikult. Keegi meist eriti "olekseid" ja "mis siis kuisid" arutada ei tahtnud...<br />Koju jõudsime turvaliselt.<br /><br />Pühapäev oli rahulik ja esimest korda oli näha ka sinist taevast... viisin Pireti ja Maariti uuesti linna, et näidata Zürichit ka veidi helgemas valguses... isegi mägesid oli näha...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRQxaNKKOeI/AAAAAAAAC44/STu3aZblcqE/s1600-h/PB030363.JPG"><img style="cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRQxaNKKOeI/AAAAAAAAC44/STu3aZblcqE/s320/PB030363.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5265888190581586402" border="0" /></a><br />Käisime veel mõnes huvitavas poes ja tänavas ning lõpetuseks läksime Mr.Wong nimelisse hiinarestosse, kus rõõmsal meelel oma magusid rebestasime. Veri naiss :) Püüdsime järve äärt mööda jalutades tulutult pallitundest lahti saada kuni Indrek meile lumelaudu täis autoga järgi tuli...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-8094421063912871933?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-61863609336755666192008-11-04T19:47:00.006+02:002008-11-07T14:18:41.708+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRCMd9lXMcI/AAAAAAAACM8/ums3UQqS4gY/s1600-h/PA300022.JPG"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRCMd9lXMcI/AAAAAAAACM8/ums3UQqS4gY/s320/PA300022.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5264862410771476930" border="0" /></a>Järgmine eesmärk oli lennujaamast koju tagasi saada, kuna aga lumi oli kõik rongiplaanid sassi sadanud, ei osutunud see kõige lihtsamaks ülesandeks...<br />Küsisime ja uurisime, kuni leidsime lõpuks õige perrooni ja rongi...<br />Bahnhofist oli juba lihtsam, trammid sõitsid peaaegu normaalselt. See tähendas seda, et nr. 13, mis tavaliselt meie mäkke sõidab, lõpetas oma ringi 2 peatust varem ja pööras tagasi linna poole. Ega siis muud üle jäänudki, mõned pidid lihtsalt oma suured kohvrid mäest mööda lund üles vedama...<br /><br />Kõik eelnev ei suutnud siiki vaprate turistide vaimu murda ja peale pakkimist ning kerget puhkehetke suundusime linna poode ja vaatamisväärsusi vallutama.<br />Õhtul uurisime saaki ja proovisime asju selga, samal ajal särisesid bratwurstid õues lumesajus. Söödi, joodi ja oldi rõõmsad...mina eriti, kuna külmkapp sai kodumaa kohukesi ja heeringat täis topitud :) Hea vaadata kohe.<br />Lisaks austas meid oma kohalolekuga ka naabrionu Kuuno, kes inglise keelt meiega ei räägi :D Saime oma konarlikku saksa keelt veidi lihvida... Indrek leiutas kohapeal uue eesti-saksa sõna "šimilarisch" - tähendus : Sarnane<br /><br />Reede möödus taas mööda linna kapates ja kaubanduskeskusi ning vanalinna avastades. Piret sobitas tutvust ka kohaliku Luigega, mis aga väga libedalt ei läinud, sest kinda pakkumine sõpruse märgina tõi kaunis Luiges välja saatanliku sisina...<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRCQB2Wl5WI/AAAAAAAACNE/06JhaR-KMgY/s1600-h/PA310239.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SRCQB2Wl5WI/AAAAAAAACNE/06JhaR-KMgY/s320/PA310239.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5264866325840651618" border="0" /></a>Ilmselgelt oli tegu kurjast vaimust vaevatud linnuga. Kuna aga keegi meist eksorssisti pabereid ei oma, pidime edasi liikuma.<br />Ennast ja kalleid sõbrannasid ei tohtinud ka väga ära väsitada, sest õhtul oli vaja Zürichi ööeluga tutvuma minna ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6186360933675566619?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-52913291825896764482008-10-31T11:40:00.005+02:002008-10-31T12:02:38.782+02:00Lõpuks, läbi Riia öise lennujaama ja metallpingi märkidega näos, jõudsid kohale Maarit ja Piret.<br />Rõõm!<br />Aga millised katsumused pidin ma läbi elama, et lennujaama jõuda :)<br />Esiteks langes ära mõte sõberitele autoga järgi minna, sest just eelmisel õhtul sadas maha esimene lumi, oleksime kenad piruetid moodustanud kiirteele oma suvekummidega...ja meile räägiti, et Zürichis ei saja tavaliselt lund. Nojah, niipalju siis sellest.<br />Vaatasin siis õhtul järgi, millal trammid ja rongad liiguvad ja panin kõik korralikult paberile kirja. Lennujaamas oli vaja olla u 8.30...ja nüüd traditsiooniline küsimus... Kas ma jõudsin sinna selleks ajaks?<br />Kas ma küsiks seda, kui ma oleks jõudnud ?<br /><br />Läbi langevate ja keerlevate valgete tuustide jõudsin peaaegu lumememmena trammipeatusesse...<br />7.56 tramm ei jõudnud kohale<br />8.02 tramm ei jõudnud kohale<br />Ootasin kannatlikult ja olin uniselt rahulik.<br />Vahepeal sõitis mäest üles üks tramm, andes lootust, et sealt peatselt ka midagi minule vajalikus suunas tuleb. Veidi kõhedust tekitas see, kui seesama rööpamasin järsku kõik tuled kustutas ja mäest tagasi alla vajuma hakkas...õnneks pidurid töötasid.<br />8.10 saabus ka minu transpordivahend. Loksudes kohaliku Baltijaama poole kuulsin pidevalt teateid, kuidas erinevatel liinidel trammid ja trollid lühendatud ringe sõidavad...vabandati ja puha. Esimene lumi ikkagi siin mägedemaal...<br />Bahnhofis sain pileti lennukite suunas 6 raha eest ja hakkasin oma S2 otsima...peatus 21 ja no siis vaatasin perrooni otsast, kuidas mu S2 kaugustesse tsuhh-tsuhh tegi.<br />Tabloo vihjas, et Flughafenisse läheb veel ronge. Leidsin ühe linnadevahelise ja pressisin ennast peale.<br /><br />Lennujaam. Kell 9.06 Arrivals 2.<br />Suur rõõm ja kallid :D<br />Vellkamm tu Šveits<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5291329182589676448?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-49534277091171757802008-10-25T17:04:00.007+03:002008-11-14T15:53:52.515+02:00Tekkis meil küsimus, et mis on Šveitsi lipu saamislooks. Otsustasime "päris"kohalikult küsida, Clemensilt siis. Taustaks niipalju, et šveitslastele on austerlased sama, mis meile lätlased ;)<br />Ja jutt järgmine...<br /><br />Šveitsi lipu saamisloos pole midagi keerulist, puhas matemaatika.<br />Austrial on miinus ja Šveitsil pluss!<br /><br />Kõik armastavad oma naabreid :)<br /><br />Tegelikult on Šveitsi praegune lipp kasutusel riigilipuna aastast 1840. Enne seda kasutasid kõik kantonid oma kantoni lippu, kui näiteks oli vaja sõtta minna või niisama lipp vardasse tõmmata.<br />Praegune lipp valge ristiga punasel taustal pärineb aga keskajast, kui Šveits oli alles osa Saksa impeeriumist. 13sajandil kasutati seal valge ristiga lippu, kui tõestust, et ollakse kristluse kaitsjad ja lihtsalt punast lippu kandis valitseja selleks, et näidata oma võimu elu ja surma üle.<br />Seda punast lippu anti ka valitud piirkondadele või linnadele kasutada erilise austuse märgiks Saksa impeeriumi poolt ning siis kaasnesid sellega ka igasugu soodustused ja privileegid.<br /><br /><div style="text-align: left;">Schwyzi kantonile anti kasutada punane lipp aastal 1240 ja kuna see kanton toetas 1289 aastal Habsburgi kuningat Rudolfit sõjas Burgundia vastu, saadi ka valge risti kasutamise õigused.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SQcRM7QF6lI/AAAAAAAAB4A/u6EI-dpmT38/s1600-h/sz.gif"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 31px; height: 31px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SQcRM7QF6lI/AAAAAAAAB4A/u6EI-dpmT38/s320/sz.gif" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5262193603367004754" border="0" /> <span style="font-weight: bold;"></span></a>Ja selline nägi siis välja Schwyz kantoni lipp.<br /><br /><br />Mida suuremaks vana Šveitsi konföderatsioon kasvas, seda keerulisem oli eristada liitlasi lahinguväljal, sest kõigil olid ju oma kantoni lipud ja riietus. Siis aga hakati järjest rohkem kasutama punaseid valge ristiga käesidemeid, et "omasid" ära tunda.<br /><br /></div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SQcORECqykI/AAAAAAAAB3w/HOah43cN3OY/s1600-h/flag-switzerland.gif"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 105px; height: 105px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SQcORECqykI/AAAAAAAAB3w/HOah43cN3OY/s320/flag-switzerland.gif" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5262190375911213634" border="0" /></a>Šveitsi lipp on üks kahest ruudukujulisest lipust maailmas, teine "ruut-lipp" on Vatikanil.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-4953427709117175780?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-65039819151581513142008-10-23T20:50:00.002+03:002008-10-23T21:09:06.837+03:00Nüüd on siis rattad käima lükatud ja esimene samm elamisloa taotlemisel astutud. Käisin Kreisbüro number kolmes, kust mulle anti paber, mis tuleb ära täita ja kästi tulla tagasi 20CHF ja oma passiga.<br />Ma ei olnud selleks üldse valmis!<br />Kõik jutud, kui raske on siin asju ajada, kus igal sammul vaatab vastu bürokraatia ja välismaalaste mittesallimine...mul oli vaim valmis kõigeks selleks aga mitte rõõmsameelse riigiametniku väga lihtsaks ja lahedaks jutuks :)<br />Et mitte asju ära sõnuda, olen kõigeks eelpoolmainitud takistusteks siiski jätkuvalt valmis.<br />No mine tea, mis neile ühe töötu ida-bloki noore tüdruku juures ei meeldi. Võibolla tahan ma siin illegaalselt tantsijaks hakata või järsku hoopis Langstrassel (kohalikul punaste laternate tänaval) ühte ruutmeetrit rentima hakata...<br /><br />Loodetavasti saan homme kõik paberid sisse anda ja võin ootama hakata, millal mul lõpuks elada lubatakse.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6503981915158151314?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-60706371029501116312008-10-21T17:22:00.005+03:002008-11-14T15:53:52.516+02:00Mis on Šveitsis tähtis näha/proovida?<br />Mäed, mägijärved, lehmad, lambad, šokolaad, ümmarguste aukudega juust...<br />Aga pealinn?<br />No muidugi, see meil veel nägemata oligi. Laupäeval parandasime oma vea.<br />Seekord ei olnudki vaja seigelda, sest kiirtee tuli nagu iseenesest kätte ja suund oli ka kohe esimesel korral õige. Areng.<br />Usun, et edaspidi enam väga katastroofilisi suunakaldeid ei tohiks esineda, sest ühel väga targal mehel tuli mõte osta teeäärsest bensukast Šveitsi kaart. Hea kaart on, isegi tollieeskirjad on olemas! Ega pole mingi suur maa ju, et igaks juhuks olemas oleks, kui järsku ennast mõnest piiripunktist leiad või märkamatult isegi teisest riigist... neid riigipiire me juba teame siin...<br /><br />Aga <span style="font-weight: bold;">Bern</span> asutati aastal 1191. Krahv Berchtold V of Zähringen käskis oma alamal aadlik Cuno von Bubenbergil ehitada linn "poolsaarele", kus kasvas vana tammemets. (Kui kaarti vaatate, siis saate aru, kuidas saab keset maismaad poolsaar olla ;) Cuno võttiski metsa maha ja ehitas saadud puidust maju, sealhulgas ka kellatorni, millest sai peamine linnavärav.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SP34J1RQXwI/AAAAAAAABsk/jYFj6j3Ua_Q/s1600-h/PA180016.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SP34J1RQXwI/AAAAAAAABsk/jYFj6j3Ua_Q/s320/PA180016.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5259632787640573698" border="0" /></a><br />Berni vapiloomaks on alates 1224 aastast karu. Legendi järgi pandi linnale nimi esimese looma järgi, kelle krahv linna ehitamise ajal jahil käies tappis. Karu on näha ka mujal linnas, näiteks tammi peal keset Aare jõge veetaset valvamas.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SP36yv45OxI/AAAAAAAABss/7NuZaIalRtk/s1600-h/PA180045.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SP36yv45OxI/AAAAAAAABss/7NuZaIalRtk/s320/PA180045.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5259635689594108690" border="0" /></a><br />Aastal 1405 põles suur osa Bernist maatasa suures tulekahjus, kuid kohe hakati linna taastama ja kivist maju ehitama, et ajalugu end korrata ei saaks. 17.sajandiks olid juba enamus maju taastatud, mis on ka põhjuseks, miks peaaegu kõik keskajal ehitatud hooned on tänaseni säilinud.<br />Pealinnaks valiti Bern aastal 1834 Šveitsi esimese Rahvusliku Parlamendi poolt.<br /><br />Igatahes sai meie esimeseks peatuseks Botaanikaaed. Mõnus jalutuskäik, ilus ilm, kenad puud ja põõsad ja muud taimsed asjad, mõned alles õitsesid isegi. Aed ise asub jõe ääres, mis vuliseb ja vonkleb läbi terve Berni, tehes kerge kaare ümber vanalinna. Ja mis on jõe nimeks? No Aare muidugi! Ma loodan, et Aare isiklikult ka siia oma jõge uuima tuleb :P <br />Mööda kõikuvat rippsilda üle Aare sattusime aga otse vanalinna. Oli teine palju lähemal, kui olime oodanud. Selgus, et Bernil on väga ilus vanalinn, suur ja hästi säilinud(loomulikult) ja ehitised on ka kuidagi eriti massiivsed ja aukartust äratavad. Eks sellepärast olegi Berni vanalinn juba aastast 1993 UNESCO maailmapärandi nimekirjas.<br />Vahtisime maju, kirikuid ja vaateid, tegime paar pilti ka :D Ilma ei saa ju ometi. Nägime ära ka valitsuse hoone ja ajaloomuuseumi, viimase väravaid valvasid loomulikult kaks karu. Ei saa ka mainimata jätta vägevat Gooti stiilis Münsterit. Katedraal mis on võimas nii väljast kui ka seest.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SP4FDtx5MNI/AAAAAAAABs0/LQ6DeYu6QwU/s1600-h/PA180028.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SP4FDtx5MNI/AAAAAAAABs0/LQ6DeYu6QwU/s320/PA180028.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5259646976201928914" border="0" /></a><br />Katedraali kõrval asub Münsterplattform, mille ehitamiseks kulus 100 aastat. Meie külaskäigu ajal oli platvorm täis kohalikke ja turiste, sest avanev vaade on võimas. Hiljem lugesin, et paar aastat tagasi paigaldati müüri äärest veidi allapoole võrk, kuna mitmed meeleheitel depressiivsed inimesed olid just selle paiga oma viimasteks hingetõmmeteks valinud. Et siis kohalik Türisalu pank keset pealinna.<br />Meie aga nägime sealt hoopis oma õhtusöögi jaoks parajat paika teisel pool Aaret. Pärast sööki jalutasime veel veidi ringi, kuid suunaga auto poole, sest päike hakkas juba loojuma.<br />Aga ega siis ühe pealinnaga tutvumiseks päevast ei piisa. Järgmist korda jäid ootama loomaaed, mis Bernis on tasuta ja Bear Pits ehk karu koopad (keset linna on karupark, kus karud vabalt ringi liiguvad, mängivad ja Aarest kala püüavad).<br />Ühesõnaga, Bern on ilus linn ja sinna tasub tagasi minna.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6070637102950111631?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-40439427979400383732008-10-20T19:23:00.005+03:002008-10-20T22:54:09.800+03:00Et siis Noore Pere teema lõpetuseks...<br />Esmaspäeval otsustasime, et oleks hea mõte ka meie väike küngas üle vaadata ja sõitsime Uetlibergi otsa. Seekord aga beebiga sealt jalgsi alla seiklema siiski ei hakanud :)<br />Peale vaateid võtsime suuna Indreku kontorisse, et auto kaaperdada ja sööma minna. Plaanis oli sõita Hoch-Ybrigi jalamil asuvasse restosse, kus me Indrekuga fantastilise šnitsli ja rösti osaliseks saime.<br />Ja taaskord leidis kinnitust fakt, et plaani tehes ei jõua kuskile...resto oli esmaspäeviti suletud! hahahahahaaaa...tüüpiline<br />AGA ilma söömata me sealt ka ära ei kavatsenud minna. <br />Ei, lambaid küttima päris ei läinud ;) <br />Sõitsime hoopis eelmisesse külakessse, sest mulle meenus sealt üks huvitav restoran. Too Alpenblick nime kandev söögikoht oli meil Indrekuga jäänud külastamata, sest avastasime tookord hoopis Hoch-Ybrigi resto.<br /> <br />Parkisime kiriku ette, mille kell vahetpidamata kolistas ja läksime sööma. <br />OH! Milline interjör, lihtsalt muinasjutt :) Tellisime seegikord šnitsli ja röstit (ilma röstit söömata ei saa Šveitsist ära minna ju), kokk saatis meile veel sealihalõike eelroaks...et ikka mahlad tööle hakkaks. Seda poleks küll vaja olnud, sest köögist hiilivate lõhnade peale töötasid kõik mahlad täiskäigul.<br />Ja kui siis praed lauda toodi...mmmmmmm. Tarmo isegi ütles, et liha on nii hea, et pisar tuleb silma :) No tõesti, OLI hea. Nagu sellest veel vähe, tuli kokk isiklikult meile head isu soovima...hämming.<br />See on küll üks nendest kohtadest, kuhu on vaja kindlasti tagasi minna.<br /><br />Teisipäev oli shoppingu päev, pakkimise päev ja kodutee päev.<br /><br />Ja suured tänud Kadrile, Tarmole ja Sassile hariva raamatu eest, luban, et järgmine kord tuleb põhjalikum linnaekskursioon ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-4043942797940038373?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-90469304017592720362008-10-16T14:54:00.007+03:002008-10-18T02:07:21.519+03:00Kui olime Valle Verzascast juba piisavalt pilte teinud ja oma ohkimised ära ohkinud, hakkasime kodu poole sõitma. Kuna aga St Gotthardi või ka St. Gottardo tunnelit olime juba kasutanud, siis tundus olevat hea mõte sõita tagasi Zürichisse hoopis üle alpide.<br />See OLI hea mõte, sest mõni hetk hiljem kuulsime liiklusraadiost, et Gotthardi tunnelisse pääsemiseks on 2km ummikut ootamas :) Põnev.<br />Pressisime ennast seisvatest autodest mööda ja jätsime tunnelifännid lolli näoga ummikusse passima. Meid ootasid ees uued seiklused kõrgustes. Ja oi kui kõrgeks need tegelikult osutusid...umbes 2100 meetrit, ma pärast kaardipealt vaatasin :)<br />Need pildid, mis ma seal klõpsida suutsin (vahepeal tahtsin oma silmaga ju ka mägesid ja orge näha )ei suuda vist pooltki seda tunnet edasi anda, mis mind seal valdas. <br />Väga kõrge tunne oli igatahes ja asja tegi veel eriti vaatamisväärseks ennast loojuma asutav päike ;) <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SPkQ9E8WNmI/AAAAAAAABqk/xnvMiw6TGrQ/s1600-h/PA120168.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SPkQ9E8WNmI/AAAAAAAABqk/xnvMiw6TGrQ/s320/PA120168.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5258252681416685154" /></a><br /><br />Leidsime ka turistilõksu, väikese vaateplatvormi, kust avastasin Šveitsi lehma ja kus Tarmo ühe mehe ära varjas ;) Vaadake pärast Picasast pilte, siis näete...<br />Lehmadest rääkides... kui me seal vaateid imetlesime, oli pidevalt kuulda mägilehmade kellasid... ikka täielik mägismaa, pole midagi öelda. Pärast veel imestasime, et kas lehmad sealt järsakutelt alla ei kuku? Peaks selle kohta uurima...<br />Igatahes, peale platvormi sõitsime edasi, teel nägime ära ka päris St. Gotthardi asula või noh San Gottardo, nagu seal kirjas oli, see asub 2100m kõrgusel. Koht nägi küll veidi üksik ja mahajäetud välja aga eks kaubanduskeskust olekski olnud seal veidi imelik näha :) Aga oma bussipeatus on neil olemas küll. <br /><br />Järgmise peatuse olime sunnitud tegema ühe huvitava silla juures. No ei saa ju ometi Kuradisillast niisama üle sõita.<br /><span style="font-weight:bold;">Teufelsbrücke</span> on ehitatud üle Reussi jõe. Legendi järgi olla vana Sarvik ise selle silla ehitanud, kuna inimestele käis see lihtsalt üle jõu. Aga nagu alati, oli ka seekord olemaks konks, põrguvürst pidi endale saama esimese sillaületaja hinge. Inimesed olid aga kavalad ja ajasid esimesena üle silla hoopis tavalise kitse, mille peale Saatan muidugi väga vihastas. Oma suures (peaaegu et pühas;) vihas haaras ta kivi, et silda purustama minna. Teel silla juurde kohtas ta aga vana naist, kes kandis kaelas risti, mida nähes Kurat kivi maha viskas ja kabuhirmus tagasi maa alla kadus. <br />Ka Kuradikivi on siiani alles. Kivi kaalub 220 tonni ja asub Göscheneni juures( u 127m oma esialgsest paigast), kuhu see liigutati aastal 1977, et teha teed uuele Gotthard passile. Kogu see 127m liigutamist läks Šveitsi riigile maksma 300 000 Franki!<br />Too sild jäigi meie koduteel viimaseks vaatamisväärsuseks, sest juba oli päike oma loojumise lõpule viinud ja imetlemiseks jäid meile vaid öisete linnade ja asulate tuled, mis järvedelt vastu peegeldasid.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-9046930401759272036?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-4724711712040316562008-10-12T20:15:00.001+03:002008-11-14T15:53:52.516+02:00Hommik, päike, sillerdav Lago Maggiore. Ilm oli vapustav. Plaanisime Locarnos veidi jalutada ja siis Valle Verzascasse James Bondi tammibenjihüpet uurima minna...<br />Seekord läksime autoga, parkisime selle järve äärde ja suundusime köisraudtee poole, et näha Madonna del Sasso pühakoda. <br />Päris äge köisraudteerong oli :) <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SPYvucjx0eI/AAAAAAAABQU/QPKHbXWxnK4/s1600-h/PA120088.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SPYvucjx0eI/AAAAAAAABQU/QPKHbXWxnK4/s320/PA120088.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5257442089988379106" /></a><br />See oli siis meie esimene sõit köisraudteel, ei saa kurta. Hind oli 60eek 2 suuna eest. <br />Ja no iseenesest mõista olid sealt ülevalt (umbes poole mäe pealt) uskumatud vaated...taaskord. <br /><br /><span style="font-weight:bold;">Madonna del Sasso</span> kirik asutati 19 sajandil, kui kohalik munk Bartholomeo väitis, et Madonna olla end talle metsas ilmutanud. No mine võta kinni eks... aga inimesed uskusid munka ja seal see kirik nüüd kõrgub Locarno kohal.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SPY0IwC-LLI/AAAAAAAABQc/CFmyBZjjnMI/s1600-h/PA120060.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SPY0IwC-LLI/AAAAAAAABQc/CFmyBZjjnMI/s320/PA120060.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5257446939942595762" /></a><br />Hetkel ongi see toimiv kirik ilmselt, sest seal ühes ruumis kardinate taga viidi läbi mingit püha riitust.(Tarmo nägi... ja inimesed uskusid teda:) Lisaks on see loomulikult ka üks suur turistimagnet ja muuseum.<br />Kui kõik vaated vaadatud ja pildistatud, suundusime selle sama vagunikesega köie otsas tagasi Locarnosse, kus kavatsesime kõhtu täita.<br />Leidsime ühe laheda väliresto järve ääres, istusime maha ja hakkasime mõistatama mis võõrkeelses menüüs süüa kõlbab. Lootsime täpsemat infot saada ettekandjalt...naiivitarid nagu me olime. Kuna Locarno asub Šveitsi itaalia keelt rääkivas osas, siis oligi palju loota, et ettekandja mõnda muud keelt oskaks! Püüdsime inglise ja saksa keeles... mittemidagi. Tundus, et ta sai aru küll, et me itaalia keelt ei räägi, see aga ei takistanud teda meile pikka itaalia keelset loengut pidamast :D Käte, noogutuste ja uduse aimdusega saime siiski kõik oma soovitud söögid kätte ega pidanud pettuma, hea oli. Tundsime veel veidi mõnu soojast ilmast ja sättisime siis autorattad uue vaatamisväärsuse poole.<br /><br /><span style="font-weight:bold;">Valle Verzasca</span> on org Locarno piirkonnas, Ticino kantonis. Verzasca jõgi, mis selles orus voolab, moodustab oru sissepääsu juures tehisjärve Lago di Vogorno, mis on tekitatud sinna Verzasca tammi poolt.<br />Tammi ennast aga teavad kindlasti James Bondi austajad Goldeneye filmist, kus Pierce Brosnan sealt benji hüppe sooritab. Filmis kujutab aga see tamm hoopis keemiarelvade tehast NL-is, kus pahad oma kurje plaane hauvad. <br /><span style="font-weight:bold;">Contra tamm (või ka Verzasca tamm)</span> on 220-meetrit kõrge ja on ehitatud aastatel 1960-1965. Kõrguse poolest asub see tamm maailmas 25 kohal. Siinkohal pean aga oma sõnu sööma Šveitsi rahuliku looduse kohta, sest ka siin esineb maavärinaid ja nende põhjustajaks on just seesama Verzasca tamm! Tekivad need maavärinad siis kui tammi taga vesi väga kiiresti tõuseb ja tekkisid ka siis, kui reservuaari esialgselt veega täideti... kevadel sinna vist eriti ei kipu. <br />Praegu kasutatakse tammi aga benji hüpeteks..hullud inimesed :)<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SPcoi-Sm7-I/AAAAAAAABQk/xbGMmPe-6Ao/s1600-h/huppaja.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SPcoi-Sm7-I/AAAAAAAABQk/xbGMmPe-6Ao/s320/huppaja.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5257715671280054242" /></a><br />Pärast mõne hüppaja jälgimist olid mul jalad nagu süldist ja tekkis tehtmine sealt tammilt kiiremas korras minema saada. Jätkasime sõitu mööda orgu, kus meile avanesid uskumatud vaated ja ülilahedad väikesed Šveitsi külakesed, mis nägid välja nagu oleksid siia toodud mõnest teisest maailmast.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-472471171204031656?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-25661810450931644062008-10-11T18:02:00.002+03:002008-10-18T02:10:02.228+03:00Laupäeval startisime kell umbes 12 Locarno pooe, mis oli paraku 3 tundi hiljem kui plaanitud aga õnneks oli ilm ilus ja õhust oli tunda, et teisel pool alpe läheb paremaks :) Indrek oli oma bossiga autovahetuse teinud ja VW Touranisse mahtusime kõik ilusti ära, isegi koer sai vaate. Ja oli mida vaadata.<br />Teel Gotthardi tunneli poole tegime ka selle ebanormaalselt ilusa järve ääres peatuse... pildistasime järve, mägesid ja koer jättis maha junni, mis oli suurem kui ta ise :D<br />Siis oli kord tunneli käes, peale korduvat ohkimist ja mägede imetlemist loomulikult. Kannatasime 17km ära ja jõudsime taas valgusesse...aga seal oli juba suvi, soe ja päikesepaiste. Jeee! Siht Locarno poole.<br /><br />Jõudsime oma hotelli Alexandra, mille leidsime loomulikult alles peale paari tiiru ümber kvartali...nagu Šveitsile kohane ja kusjuures seekord oli meil olemas ka GPS :P<br />Panime kohvrid maha ja läksime söögikohta otsima. Paremal ja vasakul kenad vahemere stiilis majad ja kirikud... Jalutasime vanalinna, meie keeles raekoja platsile, nende keeles piazzale :) Kuna eelmine kord oli meile söök seal ühes restos maitsenud, siis proovisime, kas oli juhus või ongi hea koht. Oli hea...aga eks kõhud olid tühjad ka juba parasjagu. Mulle toodi selline pizza igatahes<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SPYV1GGyHcI/AAAAAAAABQE/s_zOlWNmpz8/s1600-h/PA110022.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://3.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SPYV1GGyHcI/AAAAAAAABQE/s_zOlWNmpz8/s320/PA110022.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5257413616917945794" border="0" /></a><br />aga hea oli ja teised tundusid ka rahul olevat. Päris suured portsud olid ja esialgne nälg kadus päris kiirelt. Mõnus õhtu, soe ja lõõgastav. Ajasime juttu ja viskasime niisama kildu. Teel tagasi hotelli aga vaimustusid mõned mehed palmidest ja viskasid nende ette poolpaljalt lebosse. Inimesed vaatasid imelikult, oli aeg edasi liikuda <br />Sellel õhtul toimus ka Eesti-Hispaania jalkamäng, mida ei õnnestunudki kuskilt kinni püüda... selle asemel jõime veidi õlut ja proovisime teha öövõtteid linnatuledest.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SPYaPaTo0uI/AAAAAAAABQM/eCiPR6iQHYY/s1600-h/PA110047.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="http://2.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SPYaPaTo0uI/AAAAAAAABQM/eCiPR6iQHYY/s320/PA110047.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5257418467063681762" border="0" /></a><br />Ja see valge asi seal üleval ei ole lamp...kuu on :P<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-2566181045093164406?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-54034422984693030852008-10-10T13:37:00.000+03:002008-10-15T14:39:38.097+03:00Neljapäeva hommmikul saabus Šveitsi uudistama Noor Pere, kuhu kuulusid Tarmo, Kadri ja Sass. Indrek käis lennujaamas taksot mängimas ja toimetas külalised kohale. Asjad lahti pakitud, oli aeg alustada programmiga "Mäed ja järved ja ohkimine" ;)<br />Kahjuks oli aga ilm hommikul selline, et meie künka otsa poleks olnud erilist mõtet minna, udu oli kõik ilusad mäed endasse matnud. Jalutasime hoopis Zürichi järve äärde. Vahepeal tuli siiski ka päike välja niiet jopedki muutusid üleliigseteks, suvi noh. Istusime pargis, vaatasime maju, ühesõnaga tegime esialgse tutvuse linnaga. Otsustasime oma retke käigus ka Indrekule veidi õhku anda ja läksime tema töö juurde...kutsusime korraks õue, Indrek oli rõõmus. Pärast seda võtsime suuna jälle kodu poole, et veidi puhata ja õhtuseks grilliks valmistuda.<br /><br />Reedel tegelesin veidi giidindusega. Sõitsime trammiga linna ja läksime vanalinna uudistama. Rääkisin veidi paarist kirikust, kuulsast kommipoest ja tähtsast künkast :) Siis käisime andsime jälle Indrekule õhku ja pärast vaatasime üle ka Hauptbahnhofi ehk kohaliku Balti jaama :P Koju sõitsime mööda Bahnhofstrasset, kus rikkurid ostlemas käivad, kah omaette vaatamisväärsus ;)<br />Õhtul läksid mehed linnapeale, naised jäeti koos laste ja koertega koju...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-5403442298469303085?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-19627365.post-61881689097691220172008-10-08T23:46:00.002+03:002008-10-18T02:10:02.229+03:00Piletid on ostetud! 18.-25.detsember asume kodumaal. Kõigile teadmiseks ja märkmikusse märkimiseks.<br /><br />aga meil on täitsa sügis...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SO0dUGccOQI/AAAAAAAABO0/aMfSChc1du8/s1600-h/PA080002.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="http://4.bp.blogspot.com/_qm51PgRkDyo/SO0dUGccOQI/AAAAAAAABO0/aMfSChc1du8/s320/PA080002.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5254888571375728898" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/19627365-6188168909769122017?l=maivei.blogspot.com' alt='' /></div>Marithttp://www.blogger.com/profile/17716282626490868060noreply@blogger.com3